Monday, June 25, 2007

operatsioon: karu šveitsi kahurilihaks

et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, kui ma nädalajagu tagasi Kuulsusrikkal Merereisil mr. Tobleronega uisutamisest rääkima hakkasin. et teeks ja oleks aga päriselus näinud pole jne. ta kutsus oma koduoru uisuvõistlust vaatama, mis pidi olema kõige parema korraldusega kogu swatchimaal (ja mille reissdirektor on olnud isegi JürgC). vaatamata sellele, et tema naisele lõppes esimene start sellel võistlusel 6 nädalase voodireziimiga, polevat miskit hullu. suure hurraaga sai karu ka kaasa räägitud. Toblerone pani ainult südamele, et ma kindlasti tiibu koju ei unustaks...
mõelda vaid, et ma olin peaagu juba nõus starti minema! ja siis valgustas mind internett:
The marathon from Maloja to S’chanf might be the fastest in the world and notorious for its downhill runs, but it is as unpredictable as the tail wind, which can become a head wind after the 20th kilometre, or the sudden changes in weather and drops of temperature that are an everyday feature of life in the mountains, at 1800 metres above sea level.
kuna ma jätkuvalt ei oska uiskudega pidurdada siis lükkub rahvusvaheline startimine helgesse tulevikku. klubi au läheb päästma karu, kes ostis täna uued kollased uisud ja kellel on neli päeva aega endast tiiger treenida.
meie aga leppisime täna heleniga kokku, et pidurdamise ühistreening toimub 3.juulil tartus ja ma ei vaheta oma uiskudel rattaidki ära et nad ikka piisavalt aeglased oleksid.

Wednesday, June 13, 2007

oraakel pässi tänaöised unenäod

NR 1.
ma (päss siis) nägin unes, et sõitsin autoga talvel järve. Aga välja ujusin ja juhi ka päästisin ära.
kogu situatsioon sai alguse sellest, et istusin mingi võõra kuti autosse, kes mind peol lantinud oli. no ja sis ta ei pannud mind rüütli tänava otsas maha ja tahtis mind enda poole viia ja kui ma lõpuks veensin teda mind ikka koju viima, sis ta üritas kummivilinal pöörata. aga toomemäe asemel oli suur jäätunud järv.

mõelda vaid, päästab noormehi jäätunud järvest. mina arvan, et see unenägu ennustab pässile ikstriimsportlase karjääri.

NR 2.
lisaks ma (jälle päss tegelikult) nägin unes helenit.
ma pidevalt nägin teda linna peal koffikutes ja iga kord oli ta oma ülepõlve saapad jalast võtnud ja laua kõrvale pannud ja istus sukkis ja jõi mingi mehega kohvi.
Ju ta ikka siniseid jalgu ennustab teile.

hm, mida arvata

Monday, June 11, 2007

umbrohuhävimise test e inglitega iksdriimi matshoimidzi kallal

ettevalmistus laupäevaseks otepäälesõiduks oli tõsine: uued patsikummid, uus huulekas jne. ühesõnaga kott sai peaaegu sama suur kui mk-le või suverullile sõites. merike polnud viimasel kolmel nädalal üldse trenni saanud, mina olin nädal otsa angiini ravinud ja helenil oli hommikul kerge palavik. merike ütles, et nüüd saamegi teada kas umbrohi hävib.

kuna tulevaste tundide värvieelistus pidi valge-oranzi värviline tulema, mõtlesime et täna on selliste särkidega poisid üle keskmise popid. esimest populaarsusetaloni nägime valga maanteel jalutamas ja järgmine ootas meid pekitiidu kehastuses pentaka adminni leti juures. me ei jätnud juhust kasutamata ja käisime pidevalt tema juures silmi selle värvikombinatsiooniga harjutamas. lisaks oli tal koduperenaiselikud tiimikaaslased, kes meie süsivesikuid oma külmkapis lahkelt jahutasid, nuga laenasid, rattaparkla teenust osutasid, kämelpäki sisse eriti tervislikku asja vaaritasid ja kellel oli vikerkaare värvides !!!!!! joogipudeli vöö (tahaks kohe seda venda näha kes selle disainis). tänks.


mida teha laupäeva õhtupoolikul pentagonis enne õhtust õue minekut? no me olime ikka oma stampides kinni ja tegime nagu tavaliselt: soeng korda, meik korda, aksessuaarid korda. nähtavasti sellest tulenevalt ei jõudnud meieni ka tunne, et õhtu saab tavapärasest kambäkis käimisest pisut erinema. võileivad said valmis ja isegi manakeri käis meid installatsioonitöödel abistamas.




enne starti saime ka kelgumargusele juubelikingituse üle anda, veresuhkru stabiliseerida, offiga lõhnastada ja maniküürikontrolli teha ;) nagu ilmnes on meil päris palju poolehoidjaid tekkinud, kes meid stardis tervitasid ja ergutasid.

päikeseloojang pühakal oli mega. järv õhkas mõnusat soojust ja üldse oli väga ilus. ja offi kasutamise eelist oli märgata teiste tiimide kungfu liigutustest. ujuda oli soe. helenil tuli tossupael lahti ja ainult mõttejõuga suutis ta mõlema jalanõuga kaldani jõuda. järgnev ojaületus bernhardi juures oleks saanud peaaegu merikese tiibadele saatuslikuks. nibin nabin saime tal kratist kinni enne selili ojja prantsatamist.

rattaalas ootas meid supporttiimipealik kylli. oi kui hästi maitsesid meie buliimikute klubile need võileivad, mis me õhtul olime komplekteerinud, mmmmm. julgustas meid ja viis porised riided kuivama.

esimene osa ratta seljas oli vaatamata kuivadele riietele jube külm. kui tõusu peal hakkaski soe siis laskumistel oli jälle külm kontideni. aeg ajalt ikka mõtlesime, et mis me teeksime samal ajal diskatekas, et kui jama pidu, et kas siis läheks juba koju või veel ei läheks.

jube ilus oli aeg kui päike hakkas tõusma ja sakssoolt tõusis udu. seal lähedal oli ka meie selle öise jalutuskäigu kõige raskem osa. see rattaga põllu kündmine pole ikka meie kontidele mõeldud. ja kui hästi maitses snikers...

kui kääriku jooksuetapp oli tehtud ja merikese lõualuud enam haigutamise tõttu kinni ei tahtnud püsida, tuli kusagilt saada kofeiinilaks. kõne abiliinil ja 5 min pärast ootas meid oma terrassil kohvi ja võileibadega sihva noormees. ma arvan, et ega ta aru ei saanud mida ta tegi ja päriselt üles ei ärganudki. meile igatahes oli see megaabiks, sest järgmised rattapunktid läksid tunduvalt kiiremini. ei saaks öelda, et me seda munamäge just nautinud oleksime aga tehtud ta sai.

statkale jõudes oli jälle nii hea meel näha, et sõbrad ootavad meid. ja mitte selliste nägudega, et kus te laiskvorstid olite ja miks te kiiremini ei liigutanud. leidus ka abivalmeid noormehi kes natuke mulliveini turgutuseks pakkusid. panime päikeseprillid ette ja läksime teffandi nõlvadele jalutama. mk aegne tolgendustöö oli abiks et kaarti ja loodust omavahel ajus kokku viia. uskumatu millest võib kasu olla.

vastuvõtukomitee oli mega: külli lilledega ja üllekas jäänõus siidriga! meil on ikka nii head sõbrad! manakeri luges meid peaaegu tublide hulka. me olime juba nuustaku pubis söömas ja imetlesime rõdult kuda tema kanuutiim alles tööd rügas. kui ta omadega valmis sai ja minema pani, tuli ka SMS: ilusad, armsad ja tublid olete! ma arvan et tal siiani sõrmeotsad valutavad selle sõnumi trükkimisest.

ja peamine: tiivad jäid terveks, maniküür ja meik rikkumata. miniseelikut mudidugi enam niipea kapist välja võtta pole vaja.

DJ Ingel kambäki vabaõhudiskol

ehk mis oli meil pleilistis laupäva õhtust pühapäeva varahommikuni

saarelt nuustaku pubi poole ujudes
mull-mull-mull-mull
väikesed kalad
kus on teie väikesed jalad
mis te nalja heidate
ja oma jalgu peidate

kull-kull-kull-kull
kulla mees
meil pole jalgu tarvis vees
ujuda meil parem on
kui uimed meil ja sabad on

/üürgasime vist kõvemini kui pühakal pidutsejad/

rattaetapi esimese poole hitt
...
lähme sõidame
ainult hoia kinni
mulle meeldib see
mida minule teed
tahan veel tahan veel
teha ühe ringi
lähme sõidame
kogu öö on veel ees

ma õrnalt puudutan gaasi
käib läbi värin su seest
ja kui ma käigu löön sisse
sa lähed karjatades liikvele

ei peata meid valgusfoorid
ei hooli reeglitest me
ja viiekümneses tsoonis
meil sadaseitsekümmendkaks on sees

ja ürituse superhitt

tähtede poole
/munamäest sai ratas üles veetu ainult tänu sellele/
Samm raskeks muutun'd järsul teel, jõud kadun'd, alles lootus veel.
Vaev on liiga suur, surub ligi maad, liialt jõudu nõuab.
On neetult ränk see mäkketõus ja kahtlema lööd oma jõus.
Vaev on liiga suur, surub ligi maad, liialt jõudu nõuab.

Kui vaatad teed, on silme ees linn, mis paistab kõigile.
Kui vaid sinna tee, kitsas, porine poleks nõnda raske.
Ei sõprus sellel tõusuteel eal ei aita naabrimeest.
Vaev on liiga suur, surub ligi maad, liialt jõudu nõuab.
Aeg lä'eb, jõudu hoidma peab. Kui ei tunne teed, aidata võib õige mees.
Aeg lä'eb, jõudu hoidma peab.

On ammu tuntud tõde see, lihtsam mäest on allatee.
Jätan maha kõik, kõrvus laulab tuul, kiirus aina kasvab.
Ja kuigi viltu vaatavad vaevas mäkke rühkijad.
Jätan maha kõik, kõrvus laulab tuul, kiirus aina kasvab.
Aeg lä’eb

Kui sammud õiges suunas sead, siis tippu jõuad õige pea.
Kui ei tunne teed, leia õige mees, aidata võib seegi.
Kuid jõuad mööda kõigist teel, kes õiged uksed lahti teeb.
Kui ei tunne teed, leia õige mees, aidata võib seegi. (3x)

Thursday, June 7, 2007

plagiaat peterburi moodi


helen käis peterburis ja mis jäi kaamera ette?
raske arvata kelle pealt see logo on maha viskitud. asi hakkab tõesti käest ära minema :D

Tuesday, June 5, 2007

Kaasavõetava ekippmendi list öiseks etapiks Otepääl

Kõigepealt - ennast võtke kaasa

siis:

1. Tiivad - öölennu omad
2. Purunemiskindel ja öösel helendav küünelakk
3. Ööhelendusega huulepulk
4. vaielge selgeks, kes otsib ühe lisapealambi, 2 tk võtab manakeri
5. Seksikas pesu selga!
6. Ratta külge käiv kaardihoidja on ikka manakerilt
7. iga ingel vähemalt 2 energiageeli ja 2 energiabatooni.
8. Joogipudelid rataste külge, täita spordidringiga
9. Pikk riietus, iluaksessuaarid selle peale
10. Uddubeen Kompass (Ebbu ostis)
11. Kindad kätte
12. Veresuhkru regulaator
13. Tagavara rattakumm ja vähemalt 1 rattapump. Mõne meesolevuse, kellele "blink blink" teha ja lasta tal kumm ära vahetada ikka leiate.

Triikrauda ei ole vaja, lokirulle kah mitte.

Manakeri

Monday, June 4, 2007

pauer off

ma kukkusin maha
ja mul oli paha
ja ümin jäi kinni mu hammaste taha
ja mul oli valus
nii rinnus kui jalus
kuid väikene karu kõik vaprasti talus

e juba karupoeg puhh teadis kui nõme on haige olla.

Friday, June 1, 2007

motiveerimisoskuse faintuuning

eile toimus apteekrimäe ümbruses proffesionaalsete motiveerijate ja moeikooni osavõtul heal rahvusvahelisel tasemel koolitus: kuidas motiveerida inimesi äikese-eelses kurjade sääskedega metsas, et elu on ilus.

võtsin kinni moeikoon nr 10555 kolmapäeval hooletult visatud väljakutsest, et ta tahaks ka võibla meiega (10202?, 10339, 10340) metsa jalutama tulla ja kupatasin ta lemmikseriaali juurest metsaekipaazi. kuna meil oli kiire siis läks ta motiveerimine suht lihtsalt - ma ei andnud aega argumenteerimiseks. isegi pikkadest rippvatest kõrvarõngastest loobumine käis suht kergelt.

järgmine motiveerimine/veenmise koht oli rajavalik: ülejäänud seltskond olid kõik pikema jalutuskäigu poolt ainult meie disnitšäneli fännklaab väitis, et ta sureb ära kui peab 5 km kõndima. ja eneselegi märkamata hakkas ta teise raja punkte paksu punase vildikaga kokku vedama.

esimesed kaks kaapeed saatis meid annu lakkamatu hala, sellest kuidas tema ei tahtnudki ju tegelikult tulla ja oksad torgivad ja nõme on juuksed patsis käia jne. läbirääkimiste käigus sai näidatud suunda autoni ja pakutud autovõtmeid. kui soisest alast läbi sumbates teksad poriseks said siis muud mured taandusid ;)

mingi hetk jäi moeikoon toonekurega tõtt vahtima, väites, et ta ei karda tal nokast kinni võtta. kui kurg lendu tõustes paar liigutust tema suunas tegi, ei olnud enam jälgegi sellest vaprast kuretaltsutajast :) :) :)

kahe tunni möödutes tõusis päevakorda tühi kõht. järgnes motiveerimine otepää poes oleva hüpoteetilise jäätisega. see töötas suisa nii hästi, et algas pikk häälekas loetelu kõikvõimalikest maitsvatest asjadest, mis ka teistel fantaasia tööle pani ja lõppes motiveeriva sõnapaariga: inaff, šatap!

teel koju ei tõusnud kordagi üles teema, et tema rohkem meiega kuhugi ei tule ;)

ja iksdriimile võtan kämelpäkiga kaasa mitte joogi vaid offi ....