eile sai testitud kuidas mõjuvad kaardiga o-jalutamisele kõrvalised faktorid ja kui palju seeni mahub ühe ilvese jope kapuutsi.
kompassist ja kaardist said 3 tunnise retke kõige segavamad elemendid. vaja oli ju mustikaid, maasikaid, vaarikaid süüa ja kukeseeni korjata. kukeseene kollane muutis tavapärast amsterdami särkidele suunatud värvitaju. kylli ikka küsis vahel igavikulist maapeale toovat küsimust, et kus me oleme. no ja mina siis arvasin et tema oli kaarti vaadanud, sest mina olin ju järjekordselt peadpidi samblas seeni jahtimas, ja küsisin midagi samasugust vastu. me ei saa aru kuda saab nii nunnudest kukekatest oma putsadega külmalt üle joosta! ja ega meil siis sellepärast punktid võtmata jäänud ;) jätkuvalt lollid aga lõbusad ja järjekindlad ...
Vot see on juba mehejutt :)
ReplyDeletepoed vä?
ReplyDeleteaga tegelikult põhjustas mulle isiklikult rohkem rõõmu kollane kukeseen kui oranz kp. sest esimeste leidmisega (loe: märkamisega) oli mul palju rohkem raskusi!
ReplyDeletePoen ma jee. Hoopis käärid on käes ja mõtlen siin laiemale lugejaskonnale uusi õelusi välja ;)
ReplyDeleteHmmm-käes on vist pässile Mee Moka Peale Määrimise ja Soovide Silmist Lugemise Aeg......äkki siis läheb seekord kergemini
ReplyDeleteYou wish ;)
ReplyDeletekäisin nädalavahetusel Vaenlase Leeris luuramas ja võin öelda, et peatoimetaja on jätkuvalt kõigi suhtes null-tolerantne....
ReplyDeleteKeep your friends close but keep your enemies closer. Ega see inglitiibadega Epochkagi erilise malbusega silma ei paista, kui vaja kääre klõbistada. Ja mis seal salata, teineteise koerustele utsitamine töötab ka jätkuvalt riketeta. Be afraid, be very afraid!
ReplyDelete