ei tea mida ütleb maailmapraktika, et kui pikalt on viisakas oma laisklemist iksdriimil osalemisega välja vabandada? ma ikka lohistasin nädalakese auga täis ;) ja kui rattatreener mart poleks vahele seganud siis ehk oleks veel pikemaltki mõne kobedama kondivaluga esinenud. teisibä käisme kylliga küll ka mammastes tilgapoisi valdusi revideerimas aga seened nõudsid tähelepanust põhiosa ja me ei saanud ju ebaväärikalt neist mööda tormata.
tegelt oli algne plaan nädalavahetusel ingellik enesekiitmise obinitsatuur teha aga pidime hoopis maiste asjadega käsi määrima, st. meil heleniga tulid ette Ületamatud Kodused Takistused. helen väitis, et tal on kodus põlevaid lambipirne vähem kui mittepõlevaid ja olukord nõuab enne talve saabumist otsustavat vahelesekkumist. minu kodus tuletas end meelde kevadel üllatusmomendiga tekkinud aed. seal kasvab kaks õunapuud ... no ja merike läks haanja sajale meie iksdriimieelsel ööl vaevaga hangitud sponsoriga läbirääkima (ja see pole mingi lihtne trikk, see läbirääkimine, ju nõu, vestelda inimesega kelle ema on ka rikas).
ühesõnaga laubä õhtul oli mul juba kiiver peas kui mart hakkas iga natsa aja tagant trenni minekut veerand tunni kaupa hilisemaks lükkama. ma juba lootsin, et tal mingi peenem kohtamine vahele tulnud ja ma lähen hoopis aurasse mullvanni. mart teeskles, et garaaz on kinni (kaasates etendusse ka kusta) ja rattariided kadunud ja püüdis mu kõhtu viinamarjadest punni sööta. treenerid on ju peaaegu sama kavalad loomad kui manakerid. lõpuks haukasin läbi: treener üritas minu argpüksi hinge taas proovile panna ja ootas et trenniks piisavalt pimedaks läheks. ja läkski.
et minu närve rohkem karastada, lõpetasime trenni jänese rada vastupidi sõites. eelmine kord me kaardistasime võimalikud jõkke kukkumise kohad visuaalselt ära, nii et ma olin hinges saltodeks valmis. spuuki. jänese tee oli ööpimedusele vaatamata raffarohkem kui herne poe ümbrus. ja inimeste asukohta sai aimata vaid põlevate konide järgi. spuuki, spuuki.
kõige naljakam et ma pimedas ja hirmuga väntasin tempokmalt kui valges :D treener mart ütles, et pimedas on hirmukoefitsent juures ja treening effektiivsem :DDD
laiskus taandub: täna tegin Uiskude Talvekorterisse Saatmise Sõidu;)
Ja kuna kiivrit polnud tänaseks uisutrenniks kuskilt võtta, tuli appi Epochka-eks-naabrinaine ning tõi koogivormi. Hea et kooki sees polnud.
ReplyDeleteja eriti hea et koogivorm oli murukarva, muidu oleks supilinna kraaded selle raudselt pännu pannud :)
ReplyDeleteÖöpimeduses annab ka väga vahvaid blondiinikatseid teha-kui ikka blondiin harjub õhtust õhtusse jooksma ainult valgustatud lampide rea järgi-siis on tulemuseks see, et päevavalgel satub ta samal rajal paanikasse ja eksib lihtlabaselt ära(noo SEE tee EI olnud ju NIIII lai!!!);-)/ka mitmed korduvkatsed on andnud....alati sama tulemuse/
ReplyDelete:) ma parem ei taha teada mis tulemusteni ma sellise katsega jõuaksin.
ReplyDeletebtw, kas karis ei pidanud mitte 1.okt oma ettvalmistushooaega alustama? ma ei märganud eile ühtki grossi suusaõpikuga tütarlast eile spordipargis ...