korilusorienteerumine

sel teisipäeval sai saavutatud uus raffusvaheline tase. punkt üks: sel aastal esimene põlva teisipäevak mille käigus jõudsin lõppu enne kui amsterdami särgid metsast üles korjatud. punkt kaks: seeni metsa ei jätnud.

iksdriimijärgne jalanõude kuivatamine tossud rõdul tehnikaga venis nii pikaks, et esimene õueüritus sai ette võetud alles laupäeval. nimelt ilmus reedel õhtulehes sügishoroskoop, milles mul soovitati 30.augusti ja 24.septembri vahel romantilisele reisile sõita. kuna tartule on varsti lähenemas ratturite hordid siis pikemat puhkust ette võtta ei andnud ja tuli läbi ajada käepäraste vahenditega. selgus, et romantiliselt seenele minnes pole korilustulemus pooltki nii hea kui orienteerumispäevakutel, kui sul pole millessegi kukekaid panna. õnneks ei kattu minu eelistused eesti keskmiste puravikuküttide omadega, nii et järgmine päev olin sunnitud meelde tuletama marineerimiskunsti.

seekord tegime heleni ja liisuga tööjaotuse: liisu ja helen lugesid kaarti ja mina tolknesin sabas ja targutasin niisama. sellest siis ka hooaja rajaläbimise suursaavutus.

olen välja töötanud suht efektiivse liikumisviisi, mille käigus koriluse tulemused ladustatakse kapuutsis. kahjuks sai juba kolmandas punktis kapuuts täis ja tuli appi võtta mitte kõige ergonoomilisem lisavarustus, mis eriti segas kraavidest üle hüppamisel aga samas treenis muidugigi hullult piitseptsit. seekord oli metsa all isegi sel hooajal nii defkasid mustikaid ja jõhvikadki on valmis saanud. nii me siis liikusimegi ringi marjakombainitehnikas. helen hädaldas küll vahepeal, et ühte metsa ei tohi nii palju marju korraga kokku panna aga missa hädaga teed...

ja ärge arvake, et see olin mina, kes helenile pähe tegemise soovil spordimeheliku finishisprindi tegi :D