karukausi kontrolör

nüüd ma siis olen külastanud karukaussi suuskadel nii üht kui teistpidi ja ka harimäelt õnnestus laskuda tasakaalu kaotamata. üleüldse möödus kahtlaselt sportlik nädal, mis saab nüüd järgmise seitsme päeva jooksul kindlasti tasakaalustatud. karukauss oli oluliselt väksem kui ma ette kujutasin vanu tartu maratoni stardipilte vaadates. erinevalt minust ja kyllist ei julgenud kanal kahe telepoiss sealt alla sõita, sest sealt tagasi üles ronimine tundus talle võimatu missioonina. oh kyll me ikka oleme tublid :D doktor j, aavee ja savitomm on muidugi ka tublid, sest ka nemad julgesid meiega samal rajal matkata.

aga vot harimäe draakonitega on lood sandid. neil on seal mingit uut sorti batsill möllanud ja lohemaduvärava draakonile nina otsa seened kasvatanud.

pühabä võtsin ette järjekordse teekonna tundmatusse. kaasas tiia ja ellen suundusime kuutsemäe poole. nagu suusad alla saime, ilmus assar just kui tellitult oma katapuldiga põõsastest välja ja silus meile mäed lamedamaks. vaatamata sellele, et me olime selle rajalõigu ainsad naissuusatajad ja ellen kandis raudteetöölise vesti, ei olnud palloraidil võhma, et tere öelda. nii on vaene poiss end ära piitsutanud.

ma arvan, et veel ainult paar aastat, ja saabki mul see tartu maratoni rada suuskadel läbitud.

sportlik nädalavahetus tegi oma töö. pühapäeval pärast rumbatrenni unustasin, et olin lubanud aeti poole veini jooma minna ja lasin end koju sõidutada. alles kodus tuli meelde, et deem, teised maiustvad hoopis teises linna otsas fondüü kallal. aga minu blondiinsus oli suht haarmless selle kõrval millega tädipäss-õelusekott täna hakkama sai. nagu nägi kena noormeest, läks peast nii sassi, et unustas poodi minnes auto käima. ainus positiivne moment asja juures oli see, et poest tagasi tulles oli auto hea soe ...

nüüd jääb üle vaid helenile itaaliasse guud lakki soovida, et tal oleks ikka põhjust northugi pilti tuulutada ja loota, et hullemad lollused on teised tema eest eestis juba ära teinud :)