emmemmi tarkuseterad

kaose vabariigi servisjoorid on üksteiseturvamise reisilt tagasi. viimase nädala jooksul edasi-tagasi viie riigi läbimist ja kohapealsetki elu iseloomustab väliselt kõige paremini Karupoeg Puhhi "Külma Ilma Õuelaul", kus muudkui sajab sajab lund ja tidili-pomm ja akna alla hange ja tidili-pomm ja külm on varbast näpistama kange.

lund oli nii palju, et tuli kohalikega integreeruda ja ka ise libereci elanike ülakeha põhiteerningvõtteid kasutada. lisaks veel hulganisti jalutamist värske õhu käes ja kopsude tühjakskarjumist punase võrkaia ääres.

et õppereisilt üleskorjatud tarkuseterasid oli mitu ja nad ajapikku mööda külgi maha ei jookseks, siis meeldetuletuseks siin nendest vaid väike osa:

esiteks oskan ma nüüd oluliselt paremini poola politsei autosid tuvastada (see oli ühtlasi ka ürituse kõige kulukam koolitus, mis aga hiljem korduvalt ära tasus);

teiseks - määrdemeeste elu ON raske (eriti sloveenlastel tundub eriline naistekriis käes olevat);

kolmandaks - kus head kohvi kõige vähem, seal markusšutti büroo kõige lähem;

neljandaks - tšehhi müüjad ei tea ise ka, mis neil poes müügil on (ja eesti naine jõuab sellises olukorras paremini lahenduseni kui vene mees. nimelt aitasime ühel venelasel osta moblale kohalikku kõnekaarti, mis võttis prognoositud viie minuti asemel lõpuks mišn imposibli mõõdu);

viiendaks - hüppemäel on jätkuvalt megakülm ja vere saab varvastesse liikuma jimmilt sokke laenates. radikaalsemad lubavad välbsil endale maksahaagi virutada (see jäi minust proovimata);

kuuendaks - kõige ilusam autfit on uusmeremaa suusatajatel (helen, sul poleks oma suusaoskuse pealt mingit propsi koondisesse saada);

seitsmendaks - taaskord kinnitus fakt, et (suusa)maailm on megaväike;

kaheksandaks - tõeline fänn joob end rajaääres nii täis, et vajub üle rajapiirde suusarajale (jälle üks teadmine mis omandatud vaid teoreetilisel baasil);

üheksandaks - ärge uskuge mida tädi tomtoomas teile orienteerumisest räägib, ainult paber ei peta.