kummiku eri

tegelt polnud üldse mingit stardieelset masterplänni, et oleks pidanud metsa kintse kriimustama ronima aga ühtäkki olime heleniga dataerrortiimi punases kuradis ja teel metsa poole. maksimumprogrammis oleks võibolla enne esimest iksdriimi kylliga ühe kompassituulutuse kirja saanud. seekord jäi aga kylli hoopis maha, sest ingelvolvo vajas pisut tuunimist.

metsa minekuks valisin uue strateegia: panin jalga kummikud! liiga valusalt tuli meelde eelmise aasta pidev tossupesu, rääkimata märgadest jalgadest. no ja kui teised käivad metsas neoonroheliste peapaeltega siis vai not, eksole.

punased kummikud tõid kiirelt edu: dr jalast ei olnud kitsi komplimenteerima. aga nats kõhedaks võttis ka. sest.
karu ja marti olid eile õhtul püssikas elutarkust kogumas käinud ja täna hiilgasid teadmistega, mis ammutatud lapsesuust: naisterahvale tuleb alati öelda, et ta on ilus, olgu ta kasvõi sama kole nagu veoauto ...



metsas oli mõnus nagu ikka. välja arvatud mõned kolekurjamid, kes suisa kaigastega kallale kippusid ja finisijoonel blokkisid. ära me ei eksinud, vaatamata sellele, et valge ja roheline värv ei andnud meile mingeid suunavaid vihjeid.

btw, kummikud ruulivad!