no kes siis seda saja ikka päris täpselt teab :) mentaalseks valmisolekuks pole vaja eriti pingutada aga kõik see muu, mis samuti startiasumiseks kasuks tuleb, on veel suht lahtine. eriti segav stardieelse meelerahu saavutamiseks on asjaolu, et teisipäevaks peab majandusaasta aruanne kohtumajja jõudma. täna selgus, et kõigele lisaks on rattapoodi rattaralli aegu hoiule jäetud daunhilli rehvid kuhugi minema jalutanud. ju siis oli väärt kraam.
mina, kui kõige nõrgem, oleks võinud ju terve juuni hullult trenni lõhkuda ja pingutada, et pisut vähem teistel jalus koperdada, aga ei. kui poleks olnud suvemängude eelset rajaotsingu tiiru oleks eilne rattatrenn avanud selle kevadise väntamishooja (mardil saigi see avatrenniks). kõikide muude spordialadega olen samuti suhelnud äärmise mõõdukusega: 1 jooks, 1 orienteerumine (see oli ikka täielik kultuurishokk pärast pikka pausi), 1 uisutamine. vähemasti pole end asjatult väsitanud.
jaanipäeval kohtusime heleni ingelrantshos paari konkurendiga ja selgus, et kõikvõimalikud lombakused/laiskused/ajapuudused on nende seas hetkel in. merikese diklofenakinäljas selg on niisis pigem reegliks kui erandiks.
jaanipäeval saime kätte ka orientuurujate ajakirja viimase numbri, kus sees ka väike intekas meie tiimiga o-seisukohast. kõik oleks olnud ok, kui selles numbris poleks olnud sees seiklussportlase nõuandenurka, mis jäi pisut hinge kripeldama. ainuke asi, milles me end seiklusspordis täielikeks virtuoosideks peame, on võistluslike seguseitsmete valmistamine ja nende oskuslik tarbimine. isegi kõige tugevam gõudiskaver ever, ehk siis nõmmeandre, on tunnistanud meie inglijoogi tarbimise olulist osa omal öisel otepää etapi medalisaavutusel. ühesõnaga, maha magasite oma shansud, nüüd me enam nõu ei anna. aga kui rajal hätta jääte siis väikest ingliabi ikka saab ;)
kallid sääsed ja nõgesed, palun hoidke end üheks ööks pisut tagasi!
No comments:
Post a Comment