teel hõbemärgile

Sel aal, kui Epp laupäeva õhtul mulle kurja kõne tegi, et setuländi ääre pealt Euroopa meistrivõistlusteks ettevalmistuse ripoorti ei ole, oli mul Võrus kogu maailma sõjaväemundris meestega veel tegemist. Pühapäev algas ingelliku kingiga YV-lt. Balleriinaingel tantsib nüüd kenasti võrumaa spordiliidu auto peegli küljes. Siis saatis Aet kahtesadat meest võrgutama pikamaa starti, tublid poisid olid - läbisid ingelliku kontrollvooru ja mõned võrdsemad võrdsematest allusid kallistustele ka :-) Siis siirdusime manakeriga profisportlase ÜV juurde tehvandile, kasutas teine ennestarti lõdvestuseks olli sviiti. Nagu euroopakatele kohane oli tv-ülekanne ja teadagi on kuuselemps lumefriik ja korraks saime isegi talvist maratoniraja pilti nautida. No ja siis oligi aeg endid meistrikate stardikoridori liigutada, tee peal nägime pealt veel ka, kuidas AA oma modellialbumi täienduseks liivahunnikute juures poseeris. Vahur läks korda pidama esimesse, meie jäime üllekaga oma grupi võitluskaaslaste kiibitsejateks. Lõpuks rajal .... ja korra jõudsime me isegi poodiumile :-))) - see oli see koht, kus hilisem euroopameister koos hõbemedalistiga teised maha raputasid. Palu tp-s oli diskosaal kahjuks kiirteele paigutatud ja bugi-vugi jäi tegemata, aga selle eest kostitas tp-pealik isiklikult meid väärt jõujoogiga - aitüma sõber! Siinkohal ettepanek järgmiseks aastaks - diskosaal ja söögisaal võiksid ikka kõrvuti asetseda! Hellenurmel aga kuulis YV, et 4-ürituse võitja OLL ootab teda finishis, tippsportlane hüppas sadulasse ja meil jäi Vahurtsega vaid tema rattatolmu tee kohal konstanteerida, nii kiireks läks. Meie aga nautisime ilusat ilma, toredaid matkakaaslasi ja endalegi ootamatult olime peagi finishis. Vastuse küsimusele: "mis aeg oli" tõi Epp koos diplomitega ja hõbemärgini on jäänud veel vaid 2 x maratoonida :-)))) Kuna Külli oli ametis nendesamade hõbemärkide jagamisega, mille poole minagi rattamatkan, siis pilte pole. Aga Helen oli seekord välejalg-ingel Berliinis....