jutud inglite surmast on liialdatud - seekord oli taliiksdriimiks ilm lihtsalt liiga soe!
uue hooaja tiimmiitingu ühitasime aastavahetuse, põhjaingli sünnipäeva ja soolaleivapeoga. jätkamise otsus sündis kellegi käsi väänamata. peamiseks argumendiks aprillis si pulk jälle käekotti panna on muidugi linnaetapp. ja mitte mingi feik linnaetapp, kus lähed kohale ja juba järgmine hetk oled asfaldilt kesapõllul, vaid pealinna munakivid ja puha. no ja 5 hooaega tundub selline ilus ümmargune arv olema, et võiks veel mõned korrad maniküüri surmaga riskida küll.
talvist ettevalmistusmetoodikat pole mina muutnud. käin ikka aeg ajalt progressivabalt ja ebaefektiivselt suusatamas. minu põhilised treeningkaaslased õnneks ei nõua ka mingit ühist sammupidamist. nii mõnigi neist teenib vaikselt hauasambale lisakirjaks "see organismus ütles üles spordi ja alkoholi ebavõrdses võitluses". ühe komplimendi ütles mu treener paar päeva tagasi siiski, enam ei pidanud ta mu taga suusatades päris ära külmuma. aga sõna "paaristõuge" peale hakkab mul jätkuvalt kõht valutama.
uue hooaja tiimmiitingu ühitasime aastavahetuse, põhjaingli sünnipäeva ja soolaleivapeoga. jätkamise otsus sündis kellegi käsi väänamata. peamiseks argumendiks aprillis si pulk jälle käekotti panna on muidugi linnaetapp. ja mitte mingi feik linnaetapp, kus lähed kohale ja juba järgmine hetk oled asfaldilt kesapõllul, vaid pealinna munakivid ja puha. no ja 5 hooaega tundub selline ilus ümmargune arv olema, et võiks veel mõned korrad maniküüri surmaga riskida küll.
talvist ettevalmistusmetoodikat pole mina muutnud. käin ikka aeg ajalt progressivabalt ja ebaefektiivselt suusatamas. minu põhilised treeningkaaslased õnneks ei nõua ka mingit ühist sammupidamist. nii mõnigi neist teenib vaikselt hauasambale lisakirjaks "see organismus ütles üles spordi ja alkoholi ebavõrdses võitluses". ühe komplimendi ütles mu treener paar päeva tagasi siiski, enam ei pidanud ta mu taga suusatades päris ära külmuma. aga sõna "paaristõuge" peale hakkab mul jätkuvalt kõht valutama.
väikse sammu spordipedenduse teel tegin vahepeal siiski. nimelt kippusid mu sellest lumehooajast alates varbad juba kerge miinusega suusasaapas jäässe tõmbama. lisasokid saapasse ei mahtunud ja nii pakkusid naised saunas välja probleemilahenduse pingerea: muretse saabastele peal bahillid; proovi enne õue minekut varbad soojenduskreemiga kokku teha, osta uued saapad. ja kuidas ma siis hüva nõu kuulda võtsin? saapakatted olin kunagi suusaklubilt kingiks saanud aga neid ei viitsinud välja otsida. spordikreemiga ei julgenud ka mässata, sest üks testgrupp olla kord võitud jalgadega suusatamise asemel hoopis lumehanges seisnud, sest doseerimisega ei läinud täkke. niisiis otsustasin hoopis teha pärast 1999 aasta sügist esimese investeeringu oma suusavarustusse ja ostsin uued saapad. õnneks kultuurkapital otsustas parasjagu minusugust lootustandvat sporditähte toetada.
esimene vähendatud koosseisuga inglistart ootabki meid paari nädala pärast saksamaa suusarajal, kus naljatilgad korraldajad on mulle numbri andnud järgmisse gruppi pärast eliiti. aga järgmine tiimmiiting saab toimuma juba sel nädalavahetusel otepääl, kus me kavatseme kultuurimajas regati järgi paar lõdvestavat liigutust teha.
Maeitia....kas see külmumise teema selle hooaja trend või mis-mul hoolimata paksudest kinnastest näpud ainult jääpurikaid meenutavadki:-S ei tiagi kas selle vastu ka miskit rohtu on......peale ampulteerimise:)
ReplyDeleteSeda ma mõtlesin, miks filmimehed minukraesse jooksid selle talvise Xdreami käigus, aga inglid ei jõudnud lihtsalt kohale. Eks kevadeks on siis tiivad suuremaks kasvand ja lennuulatus kaugem. Rajal näeme ra..k!
ReplyDelete