Monday, March 25, 2013

engadinis kiirpäevitamas

jänes ootab bussi
raja ca 12 km, kui rada järvelt metsa keerab
õigupoolest polekski viitsinud enam seda mitu nädalat vana teemat üles võtta kui just selle maratoni ajal poleks räägitud mulle selle aasta parimat lugu. lugu ise tõestisündinud pariisis minu tuttava tuttavatega ja lühidalt järgmine. pererahval oli vaja mõneks ajaks linnast ära sõita ja kodusele lemmikule leiti tutvusringkonnast lapsehoidja. 
valvatav koerake polnud aga väikeste killast ja ei allunud ka dressuurile liiga hästi. niisiis otsustas vapper koeravalvur ta ühest pariisi otsast teise toimetada reiskohvris. metroos jäi ta kohvri tõstmisega pisut hätta ja palus abi. abikäe ulatanud meesterahvas tundis huvi, et mida rasket siis naisterahvas endaga tassib. kohvriomanik kartis ennast loomapiinajana näidata ja selgitas, et tal on kohver täis elektroonikal ekippmenti. järgmisel hetkel pani abiline koos kohvriga putku ... 

stardiks tuunimine
engadin on minusugusele laiskvorstile lemmikpaik. maraton on tavaliselt patakaid laadivas päikesepaistes, rada lihtne ja lühike, lõpupidu äge. ja nii oligi selle aasta reisidest kõige raskem olla suusavaba just maljoas  ja vaadata seda mõnusat stardisaginat. oma väikese suusatiiru (esimese uisutiiru pärast detsembris pandud käna) sain kirja laupäeval. ilm oli poolsombune ja fotoka suutsin ka ära kruttida, nii et pildid pidin pea kõik maha kandma. kui muud tolku polnud, siis vähemasti aitas see pildistamine hinge tõmmata. trennist tulles nägin ka ehtsat bussijänest. 
kõige tüüpilisem endadini suusamaratoni stardiilm
maratonipäeval olin kuni finišini täisturist: vaatasin stardis ägedamaid kostüümitrende ja hiljem viidi tuuribussiga saint mooritsasse ning pontresiinasse vahefinišisse. minuga koos tolknesid mu kolleegid vöörldloppeti juhatusest. et kuidagigi suusatamise kadeduseussi vaigistada pöörasime igas võimalikus peatuskohas aga ninad päikese poole ja tegime näo, et nii meile just meeldibki. samas aga lubasime üksteisele, et järgmine aasta tuleme siia koos starti ja siis juba suuskadega.
mooritsa vahekas, porgandipuu suusatajaid ei karda
kui töölõik sai tehtud ja kopsikud jagatud, läksin oma inspekteerimistiiru tegema, et ehk on mõni tuttav nägu ka kusagil hanges külitamas. kõige pealt oligi põhjus viia topsike prosekkot helenile, kes oli just lõpetanud oma elu teise engadini. käisime temaga koos templijahis, kus leidus nats tuttavaid suusahulle. finišimelu oli täies hoos. kalandat voolas ojadena ja kõigi sõjaväelinnaku laudade taga käis äge tulemuste analüüs. hiljem leidsime päevitusasendist ka härra ääremaa, kellelt sain isiklikult kiita, et olin eesti lipu ilusti sirgeks organiseerinud. ise ka ei teadnud millal ma seda kõike teha jõudsin :)

vöörldloppeti naisjõud, väga väärt seltskond 
pärast väikest hingetõmbepausi otsustas ülemus, et tuleb ikka vöörldloppeti naisesindus ka maratonfesti vaatama viia. pean muidugi tunnistama oma õõnestustööd selles vallas, sest üksi poleks ma seda teed ette võtnud. võibolla.

pidu oli äge, rahvas rokkis juba kell 4 pärastlõunal.   bändipoisid muudkui lasid oma tiroli laulukesi ja et uni peale ei tikuks, siis panid aegajalt torupill põlema või tegid muud trikki. kohal olid nii sombreerodega suusahundid, keda mäletasin juba eelmistest aastatest, kui ka uued tulijad roosas. roosad poisid olid suht väsimatud ja tekitasid endale ka ühe ülinunnu 5 aastase fännitari, kes neid kogu aeg andunult jälgis ja jälitas. poisid olid vaatamata oma roosadele leopardimustrilistele sukkadele täielikud dzentelmenid ja viisid neiu ilusti tantsule.

must ja valge koer: keegi suusatas ja keegi mitte
 šveitsist ma päris koju tagasi ei jõudnudki. käisin korraks pealinnas heiti ja maare pansionit testimas, ning siis  oli juba järgmiseks sihiks rõõbinsk. pansion oli muidugist aus: autojuht saadeti lennujaama vastu, lauale kaeti kõike vajalikku ja hommikul transporditi koos kotitassimisteenusega ka bussijaama. nii hea eluga tahaks kohe ära harjuda. kahjuks olid ebasobiva nädalapäeva tõttu siiski kohalikud kultuuriasutused juba suletud, kuid ega kõike head pea siis korraga saama.
templinäljased suusahullud

päevituskombinaat

sirgu tõmmatud eesti lipp

maratoni kappi hooaja lõpetuseks bossiga väike valtser 
kahjuks pole sellest asjast aastatega alekokki saanud
maratonfest on täistuuridel

enne kojusõitu karuhotellis väike karukallistus


No comments:

Post a Comment