teisipäeval oli tartus tekkinud lõpuks selline seis, et ka need inimesed, kellel vaid üks paar ja korralikke suuski, saaksid trenni minna. ma aru ei taipa, kuda see suusatamine minu kontidesse ei salvestu. ja suured teoreetikud räägivad mingist lihasmälust jne. igatahes olen jõudnud arusaamisele, et see on minu karma, et iga sügis alustan suusatamise õppimist jälle nullist. jälle läheb esimeste suusatamise põhivõhm laskumiste kartmisele ja muidu koperdamisele. mu kohmakus oli nii silmatorkav, et inimestel hakkas must isegi kahju. nii mõnigi andis omapoolseid soovitusi, lisaks treeneri hane selga vee kallamisele. no vähemasti tundsid sõbrad mu vaatamata pimedusele lihtsalt ära ja oli põhjust laiskust lobisemisega maskeerida.
nüüd läks siis päris lumeks kätte ja lõpuks on põhjust ka meie auulis lumelabidas välja võtta. ja see tähendab lisaks ka seda, et pisut seda valget pudiseb ka maratonirajale ja seal on koperdamine rohkem tolereeritud.
1 comment:
Aga osadel kesta veel jätkuvalt rattahooaeg....kui üritasin tänase purgaaga ületada põlvini lumes pärnu mnt viadukti, liibudes nahaalselt miski 2x2 "kapi" selja taha, et mitte alla raudteele puhutud saada-pressis meist mööda jalgrattur-ja nii palju kui ma ses tormis nägin-isegi minu rattakummid oleks rohkem lumekummide mõõtu välja andnud! vot SEE on rattaarmastus!!!
Post a Comment