Monday, June 8, 2015

brünettide eri ehk turniir järelkasvukoondisele

printsess hobesel
inglitega taevasse
kõik kontrolli alla: stardime
Viimsi spaa järgselt tehtud õhulossid kokkusid kokku mai algul, sest Helen ja Merike lasid end maha kanda - tahaks väga aga pole aega. Kodulinna kutse oli nii ürgne, et tuli tegutseda käepäraste vahenditega ehk siis kohaliku materjaliga. Tintsu ei pidanud pikalt veenma, et ta Põlva laulupeo iksdriimi vastu vahetaks. Kuna ingleid maas ei vedele tegin ettepaneku hoopis printsess Liisule, et tulgu kaema kuda üks rüütliturniir seestpidi välja näeb. Rüütlite imetlemise vastu ei saa ükski printsessa ja kui Kelgumardilt talle hobese ka välja kauplesime, polnud enam tagasiteed. Kelgumart ei teinud tema elu muidugi liiga lihtsaks, sest rattal olid pedaalide asemel küljes vaid klippide jaoks mõeldud köndid. Kuna Liisu on herneteradega testitud, siis ei saanud ta puuduvatest pedaalidest arugi.
maniküüri kontroll
tints valib endale suvilat
Meie noor ja roheline oli nii energiat täis, et suutis meid esimesse punkti minekul sörgile ärgitada ja garaaziuste lugemiseks võttis endale iseseisvalt kohe pikema tiiru.

Oli õpetlik teada saada kuidas kaaslinlased oma pühapäevi prügihunniku kõrval päevitades veedavad. Ermi taga metsas majas punkti võttes oli lõpuni selge, et tänane päev lähebki linnalähedaste prügiobjektide imetlemisele. Koleilu balaansseerisid ainult täisõites sirelihekid.
Kruusakarjääris tegime oma esimese omast lollusest tehtud lisaülesande, kuna kaart ei kõnetanud meid vajalikul määral. Edasi kuni rattarallini saime juba tähed selgeks.
liisu hoiab silda püsti
küngas künka taga
Rattaralli üle võin ma lõputult halada ja viriseda ning tahaks ikka kunagi selle asja rajameistri käekõrval läbi jalutada. Näituseks: algusest 2,02 km, sõita vaja 0,71 km edasi ja järgmises punktis peaks algusest olema 2,28 km. Minu mata ei võta neid asju, aru ma ei taipa mis kosmiline kell neid kilte kokku peaks arvama? Niisiis panime nii nagu bullod ees olid läinud ja üritasime interpreteerida kunstniku loomingut inglipeale vastuvõetavaks. 

Esimene punkt tuli õnneks lihtsalt, sest kraav on kraav. Edasi kärssasid juhtmed juba täiega ja varsti olime omadega igaüks eri pildil. Vahel oli Tints ees ja siis mina taga ja siis vastupidi. Liisu aga üritas ikka oma matemaatikaga asjast läbi murda. Lõpuks meenus mulle vanadest rattaralli piinapinkidest üht-teist kasulikku ja järgmise punktile panin kogemata pihta Tintsu kodu juurest bussipeatusest.

Kuna nendest pildikestest oli koblakas siis üritasime ratsida kohaliku teadmise pealt, sest Tints on ju ümberkaudsed teed kõik rattaga läbi sõitnud. Aga nagu ütles onu Remus: rebaseonu kavalus läks tühja. Tegime pikemat sorti rattatrenni, millest ma seekord pikemalt ei räägi, sest Tints põdes seda liigutust päeva lõpuni :)
rattaralli mõttepaus

rattarada
tints on kaardil
Kuni selle edel-ida-loode ülesandeni läks kõik ludinal. Seal üritasime olla korralikud ja kõik ise teha, aga ei õnnestunud. Kuna päeva eesmärgiks oli läbida täisprogramm, siis võtsime need trahvipunktid vastu raske südamega. Pole ju hea toon Liisule kohe esimene kord käegalöömise eeskuju näidata.

selle maja me võtame, siin on ruumi ka mullivannile
Üldiselt oli neid rattapunkte liigagi palju, kuigi mulle meeldis, et nad ei olnud kõik teeäärsete elektripostide külge pandud, vaid ikka oli põhjust natuke kõndida ka. Hakkasin vaikselt otsast kanuussejõudmist igatsema ja muudkui mõtlesin omaette, et põhjaingel paneks siinkohal juba rattamüügi kuulutust netti üles ja ka lõunaingel mõtleks ka ainult kanuusse saamisest. Kõhud lõid ka juba pilli ja Suur Plaan nägi ette, et kanuus teeme ühe mõnusa söömaaja. Lisaks sahistas juustes selline mõnus tuuleõhk, et Liisu hõikas vahepeal, et hakkab vaikselt kraavi kalduma.


tammepuu all
Kanuualas oli kõik kontrolli all: Raks näitas ära, et roosa vihmauss on läikima löödud ja ootab meid stardivalmilt; Urmo isa tegi poku Roberta elust fotoülevaate, jne jne. Kuid enne paadiga merele minemist oli meil ette nähtud ka üks jooksuring. 
tervet tammepuud ei õnnestunud pildile suruda

snäkid ootavad ridikülis, varsti on lõuna
Paras porno see oli, kuid tiibu ei murdnud. Ainus helge hetk oli see suur tammepuu keset kolemetsa. Viimases punktis tahtis muda vägisi kossid endale võtta ja Liisu tõmbas suisa sabapidi kinni, kuid ära me sealt pääsesime. 

No ja siis tuligi see päeva litakas ära – kanuuala lukus. Ilma kanuuta on minu jaoks see üritus poolik ja ratas jäigi ülidomineerima. Teiseks muidugi see kahju, et ei saanud tervet harjutust teha. 

Kvissentali jõudes oli meil ka paar helget hetke, kui me teiste jälgedes rattaid mäe otsa ei jätnud ja poolsaarele õigetpidi lähenesime. Viimasel rattaotsal kohtasime ka selle päeva parimaid ergutajaid: üks väike tüdruk seisis teeääres käes suus plakat GO! GO! Polnud  pääsu, tuli viisakalt edasi vändata.

mudavannid
Laevaronimisest linnapoole sõites hakkasime vaikselt nuputama, et kes siis mida seal kaarsillal tegema hakkab. Kuna Tintsu keha on seestpoolt metalliga toestatud, siis ei saa teda vette lasta – läheb veel äkki rooste. Liisu valis traadisõidu ja mulle jäi jälle redelil kõlkumine. Urmol oli ekstra õel naeratus ja eriti märg vest juba minu jaoks valmis. Kogu selle vee kohal kõlkumise ajal pidin veel kaldal kaasaelavale koolitatud fotograafile õpetama kuidas telefoniga pilti saab teha :) Vesi oli üllatavalt ebakülm, kuid sellegi poolest väga märg. 


kuhu nüüd
Finišipoole jalutades oli Liisu hammaste külmaplagin juba kõrvulukustav. Teadsime, et ees on veel mingi torniharjutus. Mina veel praalisin, et mina kõrgust ei karda ja et tegelt ma olen piisavalt väsinud, et üldse midagi karta. Ja üldiselt lubas Tints järgmise ülesande enda peale võtta. 


purjetame
Ronime üles ja mida asja! vaja jälle nööri otsas kõlkuda!!! Vaatsime seda asja seal ja esimene mõte oli, et nõu vei, see asi tuleb vahele jätta. 

Tints pidi jälle kahjuks ei ütlema, sest ei ole tal seda haaramise kätt. No ja mina, pole ju elus ever ühtki lõuatõmmet suutnud teha, mida mina sinna kõlkumisse lähen? Nii et asi polnud seekord hirmus, vaid teadmises, et see käib üle minu saiavormi. 

kiigun
Ülesande juhendaja tüdruk oli hullult kannatlik ja põhjalik. Tänu tema hoogsale õpetamisele vist ainult läksimegi üritama. Tema väitel oli seni vaid üks naistetiim loobunud ja mõned üksikud ka küie otsast pudenenud. 

Kuni Liisu ronis olin mina hirmust tema pärast kange ja ei julenud ise proovida. Ja kui Liisu oli hakkama saanud, siis polnud mul enam viisakas proovimata ära tulla. Viimased liigutused seal rippudes olid veel hullemad kui seal öösel traadi küljes kõlkudes. Seda atraktsiooni jäävad mulle nüüd mõneks nädalaks meenutama mõnusalt prisked sinikad kätel ja jalgadel. Lisaks olin suutnud endale päikesekaitsekreemi vaid poolele käele määrida, nii et pool kätt on tänaseks hõõguvalt tulipunane.
väike suplus

Finišis võtsid meid vastu Maare Anniga, ülejäänud rahvas oli ammu juba koju koti peale komandeerunud. Andsin Maarega edasi ka tervitused Lahtistele Leekidele, kes sel hooajal nõrka panevad. Me tunneme teist puudust! 

Viimastel hooaegadel on iksdriim nii hullult spordiks ära läinud, et meiesugustele jalutajatele pole enam varsti kohta. Ju siis pole meie eeskuju eriti nakkav olnud. Ei olegi variantigi, et poes jäätisepausi teeks. Seekord puudus selliseks shoppamiseks ka vajalikke asutusi, kuigi raha oli paksu patakaga kaasas. Mingil rattalõigul võttis keegi noormees külma õlle teema üles ja siis oleks küll heameelega mõnda poodi sisse astunud.
eelviimane pingutus

Seekordne 48 punni andis varasema ööetapi pikkuse välja ja ma eit taha ettegi kujutada mis siis veel ööseks planeeritud on. Kui meid kuri kuningatütar poleks täna tagant piitsutanud, siis tavatempoga oleks meil see päev veel vähemalt tunnikese poolteist pikemalt läinud.
konkurendid aitavad laibad veest välja
Päeva kokkuvõtteks siis, et oma lollused tegime ikka ära, vahel vedas vahel mitte. Kuidas edasi, seda vaatame jooksvalt. Ööseks vajaks siiski väikest motivatsioonilaksu. Hetkel on konkretiseerimata tahtlus. Nagu näiteks siis kui tahad lihtsalt midagi head aga ei tea mis see konkreetselt on. Kui täna oli variant kas minna orienteeruma või sambat tantsima, siis valisin kõhklematult viimase.



puhtad tüdrukud

liisu jõu ja ilu numbrid

jälle kõlkumas

liisu esimene poodium

rattaralli mu arm

tossupuhastus

Tuesday, May 19, 2015

imede ime

Kuigi keegi nagunii ei usu aga ma kekkan siiski: täna päevakul küsis hardkore o-autfitis noormees mult teed!!!! Asi võis muidugi olla Annikilt laenatud kompassis, no aga kesse ikka end võõraste sulgedega ehib kui mitte ise.
Kauaoodatud Tartu iksdriimiga on lood kehvad, sest nii Helen kui ka Merike on muude asjadega hõivatud. Pean vist üksi metsa minema.

Thursday, April 30, 2015

viimsi vihmaspaa


poodiumipilt tuli igaks juhuks enne starti ära teha
Ma ei tea mida ma siin ilmas õigesti või valesti olen teinud, et mul on selliseid sõpru nagu ÜV. Kui paljudel ikka on selline sõber, kes, esiteks, annab sulle oma ratta iksdriimile minekuks ja toob selle ise ka kohale; teiseks, viib selle ratta veel enne ka hooldusesse; kolmandaks, laseb sellele kruvida lisaks joogipudeli korvi, mida ta ise iialgi ei kasuta; neljandaks, tormab pühapäeva hommikul rattale porilauda ostma, sest õues sajab vihma ja ma igaks juhuks küsisin, et ega tal porikat pole; viiendaks, ergutab sind terve pika päeva raja ääres ja pakub hapukurki; ning kuuendaks, viib mudakäkiks muudetud ratta finišist ise minema ja peseb ise puhtaks? Hah? Vat nii lihtsaks tehti pühapäeval minu elukene. Maani kummardus Üllekas. Siiski siiski. Kõik ei läinud lepase reega nagu sellest sissejuhatusest arvata võiks, sest vaatamata ÜV pingutusele tuli mängu ingelfaktor.
kuhu see nr käis?
Suhted minu kompassiga jahenesid eelnenud oopäevakute ajal ning Lõunaingel koputas palvega ooguru Sixteni uksele: „Üks kompass, palun!“ S:“ Kas xxx kompass või xxx kompass“ L:“ Mis tuu om?“ S: „ Kumba te kasutate, kas xxx või xxx kompassi?“ L: „Tii’ai ma’ tuud, anna iks midagigi“ S: „Kas Epp kannab kompassi kaelas?“ L: „Mhm“ S:“No siis ma tean mis talle sobib“ ehk siis tõlkes „Diletantide kraami vedeleb mul nagu putru“. Ka siis segas ideaaltingimusti kasutajatepoolne panus.
istume enne teele minekut
Inimene harjub kõigega, isegi ilusa ilmaga. Piisas ühest soojast ja päikesepaistelisest laupäevast, et mitte ilmateadet vaadata ja iksdriimiks ainult suveasjad selga panna. Pühapäeva öösel algas aga vihmaladin. Ausalt öeldes ei mäletagi, et millal viimati halva ilmaga starti sai mindud. Meenub vaid porine Paide/Türi, tuuline Tamsalu ja üks jääkülm öine Valga. Niisiis vaatasime hommikul kadeda pilguga kui Helen kodueelist ära kasutades punased kummikud läikima lõi ja mereääres jalutamise vihmamantli selga tõmbas. Lõunast tulnud rahval polnud millegi muuga relvastuda, kui tõmbasime vihmavarjud välja, ühel neist veel pealkiri ilm.ee.... Üks variant on muidugi see, et ilma keeras ära nende imeliste päikeseprillide tõttu mis me Merikesele njujorgist kingiks tõime. Iidne vanarahva tarkuski ütleb ju, et kui tahad ilusat ilma, siis jäta päikeseprillid koju.
seekord on meil peene kirjaga lugemiseks luup ka kaasas
Vihm tõi päevakorda porilauad, mida meie kahel laenuks saadud rattal ei olnud. Erko uhkustas interneedusest tellitud äässeiveriga ja lubas, et see tuleb kahe päevaga kohale. ÜV havaisse tormamine biitib siinkohal interneedust täiega. Teise ratta päästsime suuremast poripritsimisest põhjaingli kuurialusest leitud koduste vahendite ja oma käteosavusega. Viimase hetkeni istusime siiski Viimsi koolimaja soojas toas ja kaalusime starti mittemineku võimalust. Kõne Manakerile ei andnud keka vabastust „mismõttes ei lähe starti, marss!“
ooo, kas viimsis on tõesti koopaid ja mägesid?

sissejuhatus savispaasse
Lohutuseks võtsime starti vihmavarjud kaasa ja leppisime kokku, et kui ikka külm ja vastik on, siis keerame boksi. Vihmavarjuga oli päris tore jalutada ja häid mõtteid tormas pähe sellise tuhinaga, et punktide võtmine ununes nii mõnelgi korral. Näiteks siis kui meile näidati, et Viimsis on olemas mägi ja koobas. Üldiselt jõudsime päeva lõpuks järeldusele, et halb ilm oli meile saadetud märguandeks, et peame oma kostüüme uuendama. Liiga lasiaks oleme muutunud ning uued tehnoloogiad on täiesti kasutusele võtmata. Põhjaingel lubas niidu-onu juurest enne Tartu etappi läbi jalutada ja küsida, kas tal on olemas integreeritud haloga buffe ja muud tarvilikku. Ratta külge käivad vihmavarjud on ka kusagilt vaja tekitada. 
siin me oleme ja me ei tea kuhu läheme

ravimask on peale kantud
Päeva üllatus oli muidugi see, et Viimsi spa taga on veel suurem Viimsi spa, kus pakutakse jalgadele aktiivseid savimaske ja külmkompresse. Seal hajutudes oleks abiks olnud kaardi õigetpidi kätte võtmine või siis pilguheit kompassile. Aga kesse ikka raatsiks Sixteni kompassi kulutada, see ju rohkem püha reliikvia eest. Kui olin Lõunaingli ja Põhjaingli valele poole teele saatnud ja ise ka savimägedest sohu jõudnud, viskas pildi äkki õigeks. Niisiis tuli kogu kompoti positsioonid ümber mängida. 7c lähistele jõudsin täitsa oma aruga, kuid järgmise punkti võtmiseks tegin selle ürituse ja minu iksdriimi ajaloo kõige kiiremad jooksusammud kui kolmele aaraja tiimile sappa võtsin. 
kuuse otsas kasvab punkte
Vahepeal oli ju õhk beekatest täitsa puhtaks läinud, juba enne rattaalasse jõudes olime kõige viimased. Ega aakatelgi kõik liiga sujuvalt ei läinud ja vaatamata oma päeva erroritele ei suutnud ma oma arvamust tagasi hoida. Punkt ise oli muidugi megalt kuusealla peidetud. Üksi ma olekski sinna jäänud. Ka kümnes punkt oli mõnusalt ära kavaldatud. Legendis oleks võinud kohe kirjas olla, et tegu pole mitte lihtsalt kiviga, vaid suure puujuurika taha peidetud kiviga. 
kuhu minna, mida teha

tippsportlase look
Selleks ajaks oli juba selge, et seekord ei väära meid poodiumi teelt miskit, ningi kui maleülesanded päevakorda tõusevad, siis seekord pole kuult ja tähtedelt abi. Enne mereäärde minekut käisime Põhjaingli juurest läbi väikesel kohvil ja tossuvahetusel, sest Heleni arvates pidi nüüd hullem savi seljataga olema ja inglitiibadest olid saanud täpilised lepatriinutiivad. No ei olnud.
kus see kivi küll võiks olla?

kivi on hoolikalt puujuurika taha peidetud

rändrahn
Mere ääres olid sõbrad kõik juba reas: Üllekas kurgipurgiga, Manakeri pizzaga, Kylli fotokaga, Raks ja Ott värskete porikokteiliga sisutatud kanuudega, Urmo isa kommide ja pirukatega. Urmo isa oli meid esialgu maha kandnud ja sattus siis ärevusse, kui sai teada, et me ikka arajal ja tal polegi meile provianti varutud J Btw, meie kingitud poku kasvab Urmo isa aias mis mühin ja pidi superhästi end tundma. Manakerilt saime teada, et esimene kanuupunkt oli 11.30 laeva sabas olnud ja meil pole enam mõtet kiirustada.
mereromantika
Järgnev rattavalik läks meil omast arust suht kiiresti, kuid sõbrad olid meie molutamisest ikka täiesti tüdinud. Vähemasti rändrahn on nähtud ja mereäärne romantiline puujuurikasegune rattapiinamine koos akrobaatiliste kukkumistega tehtud. Mis seal salata, tegu on siiski Heleni koduste jooksuradadega ning kaarti me vaatame ei pidanud. Selleks ajaks oli ka vihm järele jäänud ning midagi päikesetaolistki näha.
mereromantika vol 2
Pärast esimest kanuupunkti teatas Helen, et esmakordselt elus ei sobi talle kuidagi see merelainetus ja ta tahaks heameelega kindlat maad jalge alla. Me küll julgustasime teda kalu toitma aga ta ütles, et tahab pizza siiski endale jätta. Võtsime suuna esimesele kivile ja jätsime ta sinna kajakatega juttu ajama. Igaks juhuks relvastus ta mõlaga. 
laud on kaetud

purjetamist alga
Me olime ausalt öeldes päris imestunud, et keegi sellist hädist merehädalaist vahepeal peale ei korjanud. Pandjuga oli piis of keik ja majapunkt jooksis ka kuidagi lihtsalt kätte. Vahepeal rattaalasse sõites nägime, et pekitiidul on juba ratas pestud ja saun käib, meil oli ikka veel veerand harjutust ees... RMK metsamajast pääsesime saagimiseta, sest lugeda me oskame. Nikerdamiseks läks alles selles kontorihoones kus punkt 72 oli kavalalt nurgataha sahti peidetud ja kp lippu ka küljes polnud. 
merehädaline jääb looduse meelevalda

inglid avamerel


teine katmine
mingi kolemaja
Järgnev torukoledus polnud meile. Pilgust sellele torule piisas, et õheskoos öelda, et sinna torusse ei lähe me never-ever.  Pange mind stilettodega üle kaarsilla kõndima, palun väga, nõu probleemo. Aga maa-alused asjad nagu kitsad koopad ja torud, nõi vei. Jalutasime ülesande lõppu, käisime prooviks seal torus ära ja ütlesime kohtunikele, et kahjuks polnud see harjutus meie jaoks. Viimase tornironimise tegi seekord Merike, kellele sellised ülesanded on muidugi vaid vormistamise küsimus.
otsingud

viimsi rattateed

linnaetapp
nii, mis meil siin pakutakse?

Üüvee tuli koos meiega jalutama

inglid torus

varustus peab seni ootama
lõpp on lähedal

läbi see lugu

tossupesula
Finišiparklas pesi fotograafi poiss harjaga porilombis oma jalanõusid ning möödaminnes rookis ka ta ka meie jalanõud presentaablimaks. Kuni mullivann veega täitus jätkasime veeprotseduure Heleni aias. Loodatavast kasvavad tal tänu viimsi ravimudale sel aastas muru sees eriti prisked nurmenukud.
Hullult lahe päev oli ja eriti mõnus oli pärast pikka päeva mullivannis liguneda. Praegu enam ei meenugi, et mida me muudkui itsitasime aga igav polnud hetkekski. Arusaamatu kuidas muidugi mingi 20+ tiimi meist tahapoole jäid vaatamata kõigile meie prohmakatele ja ebakiirustamisele. Üllatavalt vähe tuttavaid nägime me rajal, ei tea kuhu meie vanad konkurendid kõik suvitama on läinud. Lahtised Leegid on vist siiani kusagil lõunalaagris Tartu etapiks vormi kogumas. 
järelpesula
Ja eriti armas oli eline kõne Pekiaadult, kes leidis meid tulemustest ja tundis muret, et ega meil midagi ei juhtunud, et nii pikalt aega kulus J




PS: Ilusamad pildid tegi Kylli