Tuesday, September 25, 2007

Hooaja kiirkokuvõte

Manakerilt siis kiirkokkuvõte xDreamihooajale

1. Hooaja jooksul kogutud teaduslik materjal testitud nanotehnoloogiliste küünelakkide, higistamisvastaste huulepulkade ja vaatamata_mudas_roomamisele_valgeks_jäävate_tiibade näol päästab inimkonna tõenäoliselt kliima soojenemisest tulenevatest ohtudest. Lisaks päästab see meid ka tulnukate invasiooni, robotite mässu, sõdade ja Fidel Castro käest.
2. Hooaja peamine eesmärk - olla ilus ja innustada sportlasi täideti mitmekordse ülejäägiga. Arvan, et pooled xDreamil osalejad just ingleid vaatamas käivadki.












3. Vaatamata üksikutele blondinismisähvatustele :) (Tagurpidi kanuu...) on inglid üles näidanud erakordset taiplikust ja suutnud alati enne viimased metsast välja tulla.









4. Inglid käitusid sportlikult ja käitlesid spordivahendeid ka võistlusvälises situatsioonis.













5. Meediatähelepanu oli meeletu!













6. Alati jõuti ingliarvestuses poodiumile!












7. Support team on kahtlemata maailmatasemel.


Üldiselt, pole paha, nagu tavatseb järjekordse olümpiavõidu puhul öelda Mati Alaver

Manakeri

Monday, September 24, 2007

hooaja viimane vaatus

nagu karta oligi,vaatamata headele kavatsustele, kõike vajalikku me ei suutnud loomulikult starti kaasa võtta. arvake ära mis siis seekord? ei, SI pulk on vale vastus. ei, huulekas oli kaasas. seekord oli hoopis lootust saada praktiline õppetund anoreksiast. nimelt kõik me hellade kätega valmistatud võileivad ja inglijoogid ja vähem ingellikud joogid jäid meist merikese köögilauale. kontrollpunkti kastiga olid meil küll kaasas finishi turgutusvahendid aga neistki ei taibanud me tarbimisse võtta rohkem kui ühe. ja mida me siis ette võtsime? naerisme nii et see segas sõiduriista väntamist ja taustajõudude ülemjuhataja kylli asus päästma mis päästa annab :D

täiesti arusaamatu on aja kulgemise kiirus stardis. ükskõik kui vara me kohale ei jõua, ikka on lõpuks brauni liikumine.

mis siis metsas uudist? seeni oli palju, seenelisi ka. ühe kännu otsast leidsime ka hüljatud noormehe. kuna me oleme rohkem punamütsikese kui kurja hundi tüüpi, siis nahka me teada ei pistnud, vaid lubasime tal natuke meiega jalutada. helenil õnnestus hiilata Remontimiseks Vajalike Jubinate Teadmisega. nimelt ta teadis, et see asi mida talt küsitakse, oligi tal olemas, olgugi et selle omamine ei ole tal isiklikeks praktiliseteks harjutusteks.

kanuutamises taheti meid sundida veele rohelise! kanuuga, kuigi turul oli ka meie kiivrite ja küünelakiga sünkroonis olevaid isendeid. õnneks said korraldajad lõpuks aru, et tegu oleks olnud vaimse vägivalla aktiga. purjetasime mis me purjetasime, lõpuks visati mind kanuust välja. ma ei julgenud algul teistele rääkidagi sellest kui ilusaid priskeid pohli seal metsa all oli. mmm. vahepeal oli kylli täitnud missiooni ja me saime sisse esimesed inglinektarid. järgnes juba olematu tselluliidi ravi trepijooksu näol ja merikese ronimine taevatrepil. pokuronimise käigus muudeti meie arusaama soosaartest. soosaar on selline saar, mis ei ole üldse saare moodi saar.

varsti viis meid tee jõe äärde. seal oli kari õelaid poisse kes lootsid näha kuda inglid järjest jõkke kukuvad. selle asemel et mõni praktiline vihje anda, võtsid nad hoopis fotokad välja ja jäid positsioonidele. pärast kerget kehakinnitust järgnes päeva tippatraktsioon: Inglite Maniküüri Häving. kui meid selle suure objektiga silmitsi pandi, vaatasime abi otsivalt ringi. metast kargasid välja gõudiskaverid ja tuhisesid nondzentenmenlikult meist mööda. järgmised aaraja omad arvasid, et MEIE peaks porilompi astuma ja neile teed andma. no üldiselt oli protsess füüsiliselt raske aga ebakurb. eelkõige vist pealtvaatajatele. kylli igatahes ütles, et tal oli naermise tõttu pea võimatu korralikult kaameratööd teha :D siin siis väike visuaalne illustratsioon.

video
viimaseks 900 meetriks leidsime 3 paari abistavaid käsi meid akendest sisse ja välja tirima.

manakeride surmaheitluse tulemuste selgitamine jäi maailmavaateliste erinevuste tõttu lõplikult tegemata. andre kekkas gõudiskaverite kaka värvi medaliga aga vahur hoopis hooaja eesmärkide ületamisega.

vaatamata traktorikummi jälgedele tiibadel ja suuremat sorti sinikale käel ei kavatse ma siiski edaspidistest virgutusvõimlemisvõimalustest loobuda . ka helenit ei suutnud eilne seljavalu moraalselt murda ja rogain jääb päevakorda.

Sunday, September 23, 2007

KKK

K: miks on inglite tiivad jätkuvalt valged?
V: sest juba ajast aega on inglitel selline komme olnud. ei rooma riigi langemine ega naftahindade kõikumine pole suutnud seda trendi muuta.

K: miks me oleme rõõmsad?
V: sest me teeme seda mis meile rõõmu teeb.

K: miks me vahepeal ei taha mõnda jõu ja ilunumbrit teha?
V: me muutume ettevaatlikuks kui miski äffardab mõjuda destruktiivselt meie maniküürile.

K: miks me ei jää kõige viimaseks?
V: sellele igavikulisele küsimusele pole me veel suutnud vastust leida.

nagu tavaliselt e komplekteerumine

mingil hetkel kasvas võistluseelse päeva sotsiaalprogramm üle pea ja läks suuremat sorti tormamiseks. tiimi ja varustuse kokkusaamise stsenaariumid muutusid tund tunnilt. lõppkokkuvõttes olime graafikuga sealmaal, et havai poisid olid juba poe kokku pannud aga meil oli tartutiimiga alles üritus pooleli ... viimases hädas loovutas rattatreener mulle oma ratta porilauad ja kogu sellest orgunnist sai järjekordselt üks klassikaline tsirkus, mis loomulikult ei jõudnud soovitud tulemuseni. nii palju oli püssikas peetud pr programmist vähemasti kasu, et järgmise stardi eelseks õhtuks on meil avi nahas olemas itaalia sugemetega pastakokk ;) ühesõnaga, on lootust, et päris välismaa kingitus ei lähe raisku ja samas saab omama ka mingit reaalset väljundit inglite rajal elushoidmises. lõpetanud väärikalt palloraidi vimpli üleandmise pidustused, tegin koffril kerged hüppamisliigutused ja suundusin suppoorttiimi toel lõunaingli residentsi. helen jäi tartusse meie Karmi Konkurenti kontroleerima.

lõunas hakkasid toimuma Pöördelise Sündmused. tarvitseb vaid kellelgi mulle öelda, et on olemas mingi eksklusiivsemat sorti urgas, kui mul tekib lausa füsioloogiline vajadus see järgi kontrollida. poeg tüliõun serveeris legendaarse Bossu negatiivseid väärtusi nii värvikalt, et kesköötunnil ei jäänud midagi muud üle, kui kontsad alla monteerida. inspektsioon lõppes inglite esimese sponsorlepinguga, mille allkirjastas mees, kellel pole oma emast mingit abi, sest tema ema on Ka rikas ....

Thursday, September 20, 2007

aa ju redis?

pühabä peaks tulema see päev, mil võime kolmest senitõmmatud ristis ka rasvase joone läbi tõmmata.

vaatamata kahenädalasele treeningpausile, nohule, isa juubelile, nelikürituse lõpetamise, moeikooni juudijuubelile, pensioniea ülempiiri tõusule, heale rukkisaagile jne on meie suurim mure jätkuvalt operatiivmälu. et ehk kuidas meeles pidada need vajalikud vidinad, mis lõunasse kaasa ja hiljem rajale vedada. SI pulga kaasaskandmise jaoks pakkus helen välja apetiitse hõbedase Diori kotikese, mis oleks lihtsalt nii ilus, et seda ei suudaks hetkekski maha unustada.

tuleb välja, et oleme suutnud iksdriimimises nats trendi tõmmata. gõudiskaverid said mingil hetkel aru, et ülemaailmset tuntust manakerita ei saavuta, olgu ta siis milline tahes.
autoritaarse hääletamise käigus praakisid nad enda seast kõige laisema välja ja sundisid manakeriks. ehk järgmiseks hooajaks jõuavad nad ikka ka põhitõdedeni, et manakeriks ei hakata vaid sünnitakse... ja edu alus on õiget värvi küünelakis ja proffesionaalses taustamuusika valikus.

aga kui trendsettimine jätkub siis ma üldse ei imesta, kui moostes on pooled tiimid omale stilettod rattakingade asemel jalga tõmmanud.

vahurtche, bii guud, ja too see raamile kinnitatav lillepott seekord nats varem starti ;)

Monday, September 17, 2007

esmakordselt eestis: ingel koos manakeriga jalutamas

kuna ma olin eile suht mõtetu mees ja hetkel olen kõik oma kirjutamislimiidi ka teise suunda kanaliseerinud siis tuleb leppida sellega, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. loodetavasti teevad merike ja manakeri ise reissripoordi ;)

Wednesday, September 12, 2007

katastroofi keerises

kole tunnistada, aga vahepeal on asi käest ära läinud. vähe sellest, et pole olnud aega kirjutada laupäevasest merikese kiivri testisõidust ja heleni pulleritsu püüdmise jooksul käigust, ka eneseharimine on soiku jäänud. st et sai maha töötatud nii missivalimised ja kui ka supermodellide seeria järjekordne osa. vat seda võib nimetada juba korralikumat sorti katastroofiks, sest kuda ma mudu oskan moeikoonidega sundimatult vestelda. õnneks on päästis hullemast MSN. missivõistluste parim osa on ju alati need Nelson Mandela vastused. seekordsetest vastustes hailaitisid abistavad käed järgmised mõtteterad:
  • mis sa teeksid, kui saaksid olla üks päev nähtamatu? teeksin suure merereisi, et näha kõiki paiku, mida olen näinud ainult kaardi peal.
  • minust ei saanud loomaarsti, kuna minu mõttemaailm on avardunud.
  • missitiitel mind ei muudaks, aga see annaks mulle rohkem võimalusi head teha.

supermodellide refereerimisega ei läinud nii hästi, sest manakeri ei saanud aru, et ma ei küsinud tema arvamust, vaid vajasin igavikulisi eluga kursis hoidmise tsitaate. tema aga raius nagu rauda, et see tibi ei meeldi talle ja too ei meeldi jne.

no ja nüüd siis selgus tagatipuks et mul ei ole reitikat! mis elu see on, eksole!

aga spordiga on kõik kontrolli all. eelmine laupä tegime YV, merikese ja manakeri pühapäevaseks sportlikuks etteasteks rajad ette. palu tunnel on ka täiesti läbitav;) helen jooksis pühabä veel kümneka otsa, et saaks ikka lõpuks tasuta soome. see niitis ta reaalsustaju ära nii ära et tal on märtsis ühel päeval 8 tundi suusatamist kindlustatud. vahepeal teatas Franz aus Östtirol et ootab mind hullult külla ja see tähendab ju järjekordset inglistarti ;)

ja jube kurb oli täna toas istudes mõelda, et neoonrohelised peapaelad müttavad samal ajal kusagil põlvamaa metsas ja pistavad meie mustikad nahka.

Thursday, September 6, 2007

nimepäev

palju õnne meile Inglite nimepäeva puhul ja Manakerile vanaks saamise puhul ka!

iksdriimijad panid täna välja hooajalõpu tiizeri: "... Seekordne seiklus peaks pakkuma maiuspalu nii loodusvaadete nautijatele, väledatele tõusutirijatele, tasakaalukatele murdmaasuusatajatele, nupukatele ratta­orienteerujatele, tugevatele jõujuurikatele, julgetele kõrguskartmatutele ning kavalatele võistlustaktikutele. ..." aga mitte sõnagi sellest, et seekordne rada on eriti sobiv blondi ajuga tiivulistele. ja see tiigi pilt sinna juurde ei olnud ka eriti kutsuv. njah.

no igatahes läksime me kylliga vooremaa metsade mustikasaagikust hindama. tema eelluure ütles, et pole seal halligi. aga oli küll. näpud ja kaart said jälle ilusti siniseplekiliseks.

juba paari punkti järgi oli aru saada. et madis_o pole hullamas käinud. künka punktide otsa polnud keegi täiendavat auku kaevanud jne. ja keegi oli isegi pärlikee moodi tingmärgi legendi joonistanud. saladuskatte all võin öelda, et see tähendas liivavalli.

õnneks ei pidanud me kogu rada jalgsi läbi jalutama, sest leidisme o-raffale sobivas toonis sõiduki. kihhutasime mis me kihhutasime, sõjakooli poisid olid meist ikka kiiremad....

koduteel nägime ühte lennukit meile saba leffitamas.
õhtu kõige keerulisem operatsioon ootas meid alles ees. tuli mõte arbuus osta. leidisime poe ja puha ja arbuusidki sees aga. need sunnikud olid nii suured, et poe kaal keeldus neid kaalumastki...

Monday, September 3, 2007

... ja mardi kavalus läks tühja

mart ei viitsinud eriti trenni minna. mõtles siis et küsib minult, et kas ma tuleksin rattaga sõitma, ja et küllap ma niikuinii ei tule, ja siis tal ongi hea põhjus viilimiseks. aga MSNis vastas ei olnud nii nutikas inimene, kes saaks aru vihjest, et nüüd tuleb isiklik rattatreener kiirelt pikalt saata. ja pealegi nõudis viimane uisutamine rattaga viigistamist.
võtsime ette jänese rajale ja veel kuhugi tundmatusse edasi sõitmise. väntasime mis me väntasime, tee sai otsa. vahepeal olid koerad vabaks lastud, sest ristiinimesed ju sellisel ajal enam õues ei liigu. meie tempole mõjus igatahes sütitavalt kui järjekordne baskervill meie poole sööstis.
minu rattatreener on selline kamikaze sell: kiivrit ei kanna, kindaid ei kanna ja ühtegi helkurit küljes pole, kuigi mõlemal vennal on traumapunktis püsikliendikaart. aga ise ka ei saa aru kuda ta mind õhtul niiviisi kahe sekiga õue sai ...

Sunday, September 2, 2007

gigantide heitlus: jet li vs värnik

eile õhtul läbisime heleniga koolituse sellest kuidas peab keskenduma. kuna televaatajad on kurtnud minu lakoonilise kirjaviisi üle, siis üritan seekord kirjutada nii, et ka õde tiit juba esimesel lugemisel aru saaks :D ja kui ikka ei saa, siis tuleb külla tulla ;)

kõik algas sissejuhatava rattasõiduga, millest kujunes jooksumaratoni trassi kontroll, sest rattamaratoni rajaviidad oli keegi oma koju garaaziseina kaunistama viinud. tempomeistriteks olid kaasas loousteadlane rainer, kes tuli jälgima oma psühholoogilise teadustöö objekti (ta uurib nimelt inimeste alateadvuse hämaraid varjukülgi), ja majandusteadlane-maleguru tomm. üldse oli nädal kuidagi multisportlikult möödunud. neljapäevne udernapalu mustikakontroll oli ühtlasi minu saba funktsioonide kontroll. kuna test sai läbitud edukalt, panime reedel alla juba uisud. no ja siis laupäeval juba jalgratas ... ma juba tean mis päss selle kohta ütleks, nii et jäta parem ütlemata :D

palu tunnel jäi meie poolt küll nägemata kuid vähemasti jõudsime kuulihaavadeta tagasi autodeni. trennijärgne analüüs algas balkani köögiga ja viis edasi beerpleissi loengusaali. kuna male on nii iizi värk, et isegi inglid sellega hakkama saavad, siis otsustas tomm hiilata ühe teise kehakultuurse oskusega. nimelt pidavat ta suutma hooga sõrme läbi torgata korraga neljast õllealusest. nii nii. kahe teadustöötaja sellistes situatatsioonides praalimine kasvab teadagi alati demonstratsioonesinemisteks. maleguru teada olevat edu alus õige jalgade asend, looduteadlase teooria järgi aga maailmaga üks olemine. meie heleniga kuulasime eri teooriaid hardas vaikuses suud teadmishimust ammuli. esimesed õllealuste läbistamised kaasnesid vaidlustega, et kas keegi tegi juba enne ette pehmendava mõlgi või mitte. lektorid jõudsid ka isiklike solvanguteni, a la, kes ei saa hakkama see on nõrk nagu värnik jne. ja et tuleb keskenduda nagu jet li (a võibolla isegi nagu brüs li). praktiliste näidete alusel tõestati meile, et kahe aluse üheagseks läbistamiseks ei piisa õigest jalgade asendist, eelnevast aluse ebaedukast toksimisest sõrmega ja vajalik on siiski keskendumine ja tunnetamine, et oled maailmaga üks ...

oli vast üks kasulik päev ;)