Tuesday, November 25, 2008

fittnessi ennetus

kuna lumi on kodumaal haruldane ilmastikunähtus tuli mõte situatsioon kiirelt ära kasutada, enne kui lumi läinud ja haned taga, nagu ütles marti. huvitavama dimensiooni loomiseks planeeriti värskeõhuvann hilisõhtule.

marti oli mingilt popilt lektorilt kuulnud, et parim viis tervise ja fitnessi ennetamiseks on kepikõnd. niisiis võtsime segamiseks ka kepid kätte. karu tegi ees lumesahka ja ülejäänud astusid usaldavalt tema järel.

vahepal käisime ka järve ääres turska traalimas ja teed joomas. karu oli koormuse lisamiseks ka seljakotitäie pirukaid kaasa vedanud.

esines hetki mil üllas eesmärk hakkas käest ära minema, st fitnessiks kiskuma - oli tunda, et mingid lihasgrupid teevad tööd.

täpselt keskööks saime tiiru tehtud ning tugevamad siirdusid krooksu venitusharjutusi tegema.





Sunday, November 23, 2008

lumerookimisfännide pidupäevad

sel aastal ei pea naabrimehega lumelabida pärast kaklema ning seetõttu sain oma lemmiktöö kallale asuda stressivabalt. tõmbasin kõige kõrgema kontsa ja kõige kõrgema säärega saapad jalga ja virgutusvõimlemise võis alata. üksildased möödujad soovisid jõudu ja kiitsid mu usinust. üks onu jäi suisa oma lapsepõlvememuaare jutustama, et siberis oli samasugune tuisk jne..

kokku tegin kolm labidatrenni: 50 mintsa enne suusaülekannet, 30 mintsa enne tantsutrenni ja 30 mintsa pärast tantsutrenni. varasemast tööst andis märku vaid aknaalune lumevirn, kõnnitee oli ikka sama läbimatu nagu hommikul alustades. meie maja näeb välja nagu muumidel jõulude ajal - lumehunnikud on aknani. niiväga kui ma ka homme tahaks kõnnitee valgest ollusest vabastada, enam pole kuhugi seda lund ladustada. ma ei kujuta ette, mis nipiga päss oma auto teisipä meie hoovist kätte peaks saama :)))

esmasbä lisa:
esimene pilt on tehtud esimeste labidaharjutuste käigus ja teine pilt on tehtud täna hommikul, minu eilset tööd illustreerima :))))

Tuesday, November 18, 2008

spagettkäte saamise retsept

ega siin suurt nippi pole aga al dentest ei tulnud miskit välja. täiesti klassikaliste nõukaaegsete hallid ülevettinud spagettide olek on mu kätel. kuritreener tiia konditsioon selgub täna õhtul, kui me koguneme Kobedate Põrandalaustega supilinna suusahullude sportlikku rahu häirima.

meie aktsioon sai alguse sellest hobusest, kelle suhu ei sünni vaadata ja kui ta tasuta kätte juhtunud, siis ei tahaks nagu külapeale ka jätta. seda enam, et tavaliselt on kingitused ebatervislikku laadi. niisiis käisime eile treeneriga uues spordipedede kinnises asutuses silmaringi arendamas, armutult rauda rebimas ning uusi moesuundi jälgimas (rannaplätud on täiesti aktsepteeritavad ilma, et keegi kahtlustaks sind, et tulid sinna vaid atraktiivseid kehasid piiluma). spinningutrenni asemel on seal majas hoopis öödisko ...

proovisime seda, teist ja kolmandat aga millegipärast jõudsime vaatamata igasuguste katapultide rohkusele lõpuks ikkagi vanade heade topispallide juurde ... spordivahendite ebaõige, kuigi mitte tahtlikult ebasihipärase, kasutamise tulemusel on mul täna hommikul käed vist valetpidi õla külge saanud ja seega kohvitassi hoidmiseks sobimatud.

loen jõusaali külastamise aastanormi pidulikult täidetuks :)

Monday, November 10, 2008

moraalne laostumine

minusugusel laiskvorstil on ilma tungiva vajaduse või motiveeriva väljakutseta jätkuvalt raske end sportlikult tegutsema sundida. salsatundi ajab lahe muss iseenesest aga pimedasse õue minekuks peab mingi piitsutavam põhjus olema.

eelmine sügis oli asi lihtne: ostsime austria lennupiletid ära ja siis polnud pääsu - tuli ka suusatama õppida. ja kuna aega oli vähe siis ei saanud ka personaalseks treeneriks lubanud tiia viilida. aga nüüd: minul pole lennupileteid ja tiia on põrandaalused treenijad järjest rohkem vabapiamisele jätnud. ja kui treener ka kohale ei tule siis jõuamegi ülima moraalilanguseni.

lihtne öelda, et pane end siis kusagile kirja ja mott olemassa. kuna mind on hea seltskonnaga ära hellitatud siis tahaks, et teised tiivulised oleks ka platsis ja asi testpidi liiga tõsiseks ei läheks. kõige suurem ringitormaja ja samas ka pidurdaja on hetkel helen: küll on tal vaja kuu aega argentiinas veinilaagrit pidada, küll on vaja vasaloppetil tasumise tundi teha, küll on vaja minu sünnipäeva eest marcialongale põgeneda. loodetavasti teeb helen meile vähemalt argentiina spordielust mingi ripoordi.

merike on lisaks ringitormlemisele teadagi meil kirglik mängur, kes vabal ajal lõunaeesti laste sünniaegu pähe õpib, nii et temagi vabaaja varud on talvel limiteeritud. kuna merike oskab suusatada ei vaja ta ka spets ettevalmistust. viib oma pütilauad saarepuude boksi ja redis tu flai.

paremate ideede puudumisel jätkan turvaliselt talveund ja ehk näen mõnd motiveerivat unenägu :)

Sunday, November 2, 2008

lumelaager vol 2

nii nagu korralikkudel sporditiimidel muiste, oli inglitelgi vaja hooaega analüüsivat üritust. pealinnas toimunud grande finale oli ju pigem viienda etapi eest :)

pidulikuks õhtusöögiks varusime gurmeetoitu ja täiendasime oma läti keele sõnavara. marineeritud sitaseened kõlavad läti keeles "marinetas senes sitake". iizi.

algus oli klassikaline - ilusad plaanid ja kellaaegade sünkromine läksid üsna kähku vett vedama. helen omandas uusi võtteid tabalukkude lahtimuukimises ja merike oli samal ajal meist 30 km eemal õppimas auto lahtimuukimist. helen oli pisut edukam ja sai omadega kiiremini hakkama kui merike. aga merike sai selle eest päästeautoga mängida ja autasustamistseremooniaks jõudis ta kohale.
ja autasustamine toimus meil mitmes kategoorias. kyllit tänada pole kunagi liiast, see on selge, aga et meil oleks lihtsam teda finishist leida, kinkisime talle kirkama väliautfiti. fännide kategoorias on selge esinumber YV ja kuna yllekas on meile korduvalt vihjanud, et kust kohast fännisärki saaks muretseda siis me tikkisime talle ise miskit valmis (esimesel pildil). palju õnne ja suured tänud YV! auhinna saad kätte esimesel põkkumisel ;)

kannatlikkude taksojuhtide esinumber on muidugi meie karm konkurent tomm. aga vaevalt et ta julgeks avalikult meile poolehoidu üles näidata, nii et polnud mõtet talle särki tikkida. ja manakeride kategooria pani konkurentide puudumise tõttu kinni vahurche (tedagi on miski asi ootamas).

hommikul, kui naabripoisid oli juba poest pohmelliõlledege naasnud, ajasime tranduletid välja ja asusime eelmise aasta teekonda kordama. helenil on maal seinakella asemel naabripoisid: kui poisid lähevad hommikul küla poole on kell kümme, kui tulevad tagasi on kell juba üksteist.

varustuse poole pealt võiks esile tuua meie vapruse uute spordijookide testimisel. nimelt otsustasime proovida kuidas sobib pinjakolaada süsivesikute regulatsiooniks. et meist valesti aru ei saadaks, pean siinkohal täpsustama, et tegu oli mahla järgi suundudes tabanud meeletsegadusehoo käigus tehtud emaotsiooniostuga. see jook pole meil üleüldse tavalistis - ega me mingid sellised ei ole :) õnneks sobis see pudel ilusti ka kylli ratta joogipudeli korvi.

teekond algas rea tehniliste tõrgetega. rattad krigisesid ja loopisid ketti maha ja tegid automaatkäigukasti aga me ei murdunud. tegelt tundus, et keegi oli võrreldes eelmise aastaga mägesid madalamaks nühkinud ja ka ilm oli vaheldusrikkam.

meremäe juurde oli uus vaatetorn püsti pandud, nii et seekord saime rohkem kõrgusi vallutada. teel kohtusime veel hunniku ratturitega, kes olid mudasemad kui paide etapi lõpetajad. aga vähmasti oli neil ketiõli, millega mu ratast koostööaltimaks tuunida.

vastseliina linnusest oli keegi poodiumi pihta pannud. võttis ikka nõutuks küll. me merikesega ronisime siis nii kõrgele kui andis ja leffitasime oma suure mure tuulde.

see on ikka nii ilus koht.

piiri kõrtsi olid laisad inimesed lukku keeranud ja niisiis läksime uut teejoomise kohta otsima.
kuna vahepeal oli päike nii ilusasti paistma hakanud siis tegime vaatetorni juures uue pitstopi ja mõnulesime seal avarust nautides.




torni juurest paistis kätte tareke, mille uksele koputades saimegi oma sooja joogi portsud kätte.

helen pääses kohaliku vaibakollektsiooni kallale mürgeldama. pole just tihti võimalus kõrtsi põrandale mustrite analüüsiks vaipu maha laotada :)

spordipäeva lõpuks oli inglispaa perenaine meile paar popimat käterammu lisavat harjutust välja nuputanud.

videonagu lisatud klipist näha ei olnud tegu kurva töömurdmisega. positiivne eeskuju on nakkav ja peagi olid naabripoisid abis ja meie osaks jäi vaid juhendamine.

hommikuks olid spordilaagerdamise tulemused eriti hästi näha: nagu labida haarasin, nii ta murdus :) ja nagu näha pole lumelaagri jaoks lume olemasolu üldse vajalik :))


mida öelda lohutuseks õeluskott pässile, kes kardab, et ingliblogi kevadeni kollektiivpuhkusele läheb? polegi nagu eriti midagi öelda. nuputasime mis me nuputasime, aga me ei suutnud endale ühtki talvist targetit paika panna.