Monday, June 11, 2007

umbrohuhävimise test e inglitega iksdriimi matshoimidzi kallal

ettevalmistus laupäevaseks otepäälesõiduks oli tõsine: uued patsikummid, uus huulekas jne. ühesõnaga kott sai peaaegu sama suur kui mk-le või suverullile sõites. merike polnud viimasel kolmel nädalal üldse trenni saanud, mina olin nädal otsa angiini ravinud ja helenil oli hommikul kerge palavik. merike ütles, et nüüd saamegi teada kas umbrohi hävib.

kuna tulevaste tundide värvieelistus pidi valge-oranzi värviline tulema, mõtlesime et täna on selliste särkidega poisid üle keskmise popid. esimest populaarsusetaloni nägime valga maanteel jalutamas ja järgmine ootas meid pekitiidu kehastuses pentaka adminni leti juures. me ei jätnud juhust kasutamata ja käisime pidevalt tema juures silmi selle värvikombinatsiooniga harjutamas. lisaks oli tal koduperenaiselikud tiimikaaslased, kes meie süsivesikuid oma külmkapis lahkelt jahutasid, nuga laenasid, rattaparkla teenust osutasid, kämelpäki sisse eriti tervislikku asja vaaritasid ja kellel oli vikerkaare värvides !!!!!! joogipudeli vöö (tahaks kohe seda venda näha kes selle disainis). tänks.


mida teha laupäeva õhtupoolikul pentagonis enne õhtust õue minekut? no me olime ikka oma stampides kinni ja tegime nagu tavaliselt: soeng korda, meik korda, aksessuaarid korda. nähtavasti sellest tulenevalt ei jõudnud meieni ka tunne, et õhtu saab tavapärasest kambäkis käimisest pisut erinema. võileivad said valmis ja isegi manakeri käis meid installatsioonitöödel abistamas.




enne starti saime ka kelgumargusele juubelikingituse üle anda, veresuhkru stabiliseerida, offiga lõhnastada ja maniküürikontrolli teha ;) nagu ilmnes on meil päris palju poolehoidjaid tekkinud, kes meid stardis tervitasid ja ergutasid.

päikeseloojang pühakal oli mega. järv õhkas mõnusat soojust ja üldse oli väga ilus. ja offi kasutamise eelist oli märgata teiste tiimide kungfu liigutustest. ujuda oli soe. helenil tuli tossupael lahti ja ainult mõttejõuga suutis ta mõlema jalanõuga kaldani jõuda. järgnev ojaületus bernhardi juures oleks saanud peaaegu merikese tiibadele saatuslikuks. nibin nabin saime tal kratist kinni enne selili ojja prantsatamist.

rattaalas ootas meid supporttiimipealik kylli. oi kui hästi maitsesid meie buliimikute klubile need võileivad, mis me õhtul olime komplekteerinud, mmmmm. julgustas meid ja viis porised riided kuivama.

esimene osa ratta seljas oli vaatamata kuivadele riietele jube külm. kui tõusu peal hakkaski soe siis laskumistel oli jälle külm kontideni. aeg ajalt ikka mõtlesime, et mis me teeksime samal ajal diskatekas, et kui jama pidu, et kas siis läheks juba koju või veel ei läheks.

jube ilus oli aeg kui päike hakkas tõusma ja sakssoolt tõusis udu. seal lähedal oli ka meie selle öise jalutuskäigu kõige raskem osa. see rattaga põllu kündmine pole ikka meie kontidele mõeldud. ja kui hästi maitses snikers...

kui kääriku jooksuetapp oli tehtud ja merikese lõualuud enam haigutamise tõttu kinni ei tahtnud püsida, tuli kusagilt saada kofeiinilaks. kõne abiliinil ja 5 min pärast ootas meid oma terrassil kohvi ja võileibadega sihva noormees. ma arvan, et ega ta aru ei saanud mida ta tegi ja päriselt üles ei ärganudki. meile igatahes oli see megaabiks, sest järgmised rattapunktid läksid tunduvalt kiiremini. ei saaks öelda, et me seda munamäge just nautinud oleksime aga tehtud ta sai.

statkale jõudes oli jälle nii hea meel näha, et sõbrad ootavad meid. ja mitte selliste nägudega, et kus te laiskvorstid olite ja miks te kiiremini ei liigutanud. leidus ka abivalmeid noormehi kes natuke mulliveini turgutuseks pakkusid. panime päikeseprillid ette ja läksime teffandi nõlvadele jalutama. mk aegne tolgendustöö oli abiks et kaarti ja loodust omavahel ajus kokku viia. uskumatu millest võib kasu olla.

vastuvõtukomitee oli mega: külli lilledega ja üllekas jäänõus siidriga! meil on ikka nii head sõbrad! manakeri luges meid peaaegu tublide hulka. me olime juba nuustaku pubis söömas ja imetlesime rõdult kuda tema kanuutiim alles tööd rügas. kui ta omadega valmis sai ja minema pani, tuli ka SMS: ilusad, armsad ja tublid olete! ma arvan et tal siiani sõrmeotsad valutavad selle sõnumi trükkimisest.

ja peamine: tiivad jäid terveks, maniküür ja meik rikkumata. miniseelikut mudidugi enam niipea kapist välja võtta pole vaja.

15 comments:

pisike pöidlahoidja said...

pingutasin mis ma pingutasin vaatamisega, aga seitsmesed uudised vedasid lihtsalt alt. täiesti ebavajalikult näidati a-rajale minejate starti....... ja nii jäigi nägemata staaringlite tiivaripsutamine stardis :D

üks umbrohukõrreke said...

Nii ämbrisse pole TV3 veel varem astunud!! Seda enam, et tõestasime laupäeval püstitatud teoreemi - umbrohi ei hävi, isegi siis mitte, kui põld pahupidi pöörata ja paljudele,kellel tekkis küsimus:"kuidas küll õnnestus tiivad kuivaks jätta?" - pakkuda võite, aga iga vale vastusevariant võrdub trahviringiga Seinamäel. Elagu kõik Otepää popimad tõusud!Ja aitäh Sulle, pisike pöidlahoidja, kaasaelamast-tundmast ning meediat jälgimast, sest parasjagu uudiste ajaks oli kofeiinilaks minus jälle kadunud ja uni minu üle võimust võtnud.

Epochka said...

jube lugu aga finišijärgsest lubadusest kaks nädalat mitte mingit sporti teha ei tule vist midagi välja. juba on isu trenni minna. piinlik, palun kergemat karistust ...

Epochka said...
This comment has been removed by the author.
Päss said...

Igavene rist ja viletsus! Lootsin salamahti, et ööetapi käigus saame inglitest lahti, aga võta näpust! Võtsin isegi näpust, aga ikka nad kurinahad jõudsid finishisse! Ma kardan, et neil on seal taevastes sfäärides vist käpp sees, sest nii palju puhast õnne ei saa ka kellelegi sülle kukkuda. Aga selline see Epochka kord juba on - igal pool vaja käppa sees hoida. Ma tean, et tal on Otepää Linnavalitsuses ka käpp sees - võbla on seal mingi konks peidus? Kes teab, kuidas see asi neil õnnestus, andke teada! Mul on mitu vandenõuteooriat töös.

teolt tabatu said...

kas ma pean tõesti ausalt üles tunnistama, et tegelikult kandis kogu öö jaanus raidal meid oma kätel?

Päss said...

Tõde tuleb päevavalgele... Õhtuhämaruse varjus, aga siiski! Õiglus võidutseb! /räme naer vaenlase leeris/

helen said...

Õnneks ei pakutud meile veresuhkru tõstjaks seda piparmündi või kirsi siidrit-mis TÕESTI umbrohu hävitab-seega oli jubba stardis selge et koos abistavate kätega (vt.teolt tabatu...) polnud finishisse jõudmine pässu suureks kurvastuseks ja õuduseks meile miski probleem;)

Vahur said...

No ei usu, Raidal pigem poppe noori poisse kätel kannab

Päss said...

Hehhee. Helen reetis inglite Achilleuse kanna - kirsisiidrit nad ei kannata /eemalduvad hiilivad sammud, mensuuride kolin, õel naer/ Niihh, saigi kenasti mustikasiidri purki villitud. Käte peal on mõned happeplekid, kuna see kirsisiider on üks sügavsöövitav keemia, aga asi oli seda väärt! Inglikesed, kas soovite lonksukest kosutust?

Epochka said...

ai päss, kui talina tulen, meelitan su soolaheeringaga viimsisse pekke põletama ja siis vaatame mis sust saab ....

tiit said...

kõrvaltvaataja arvates tarbisid kodanikud Inglid ikka kõrge oktaanarvuga küttevedelikke. selle tunnistuseks on me võistkonnakaaslase Andre tugev ja üle ootuste esinemine. aga et kus siin seos? ta sai viimasel stardieelsel hetkel Ingli puudutuse ja lonksu osaliseks ...

Päss said...

Ma käisin peale Epochka viimast kommentaari suure hirmuga juba trennis :)))) Päästetagu mind spordipedede käest!!!

Aga millisest oktaaniarvust alates on tegemist juba dopinguga? Muide, ühe ingli nimes on veel üks vihje keelatud ainetele: EPOchka!

Epochka said...

tiit, nüüd siis tõestus käes, et minu pauerbari pudeleid ei maksa peljata :D
aga retseptuur jääb jätkuvalt inglitesiseseks saladuseks, sest seda jooku ei või uskmatud/oskamatud tarbida

Vahur said...

GoDiscoveritel on lihtsalt loomupoolest madal veresuhkur ja Inglirüübe viis selle vähemalt Andrel korraks normi. Puhas raketiteadus, ei mingit müstikat.