Monday, September 3, 2007

... ja mardi kavalus läks tühja

mart ei viitsinud eriti trenni minna. mõtles siis et küsib minult, et kas ma tuleksin rattaga sõitma, ja et küllap ma niikuinii ei tule, ja siis tal ongi hea põhjus viilimiseks. aga MSNis vastas ei olnud nii nutikas inimene, kes saaks aru vihjest, et nüüd tuleb isiklik rattatreener kiirelt pikalt saata. ja pealegi nõudis viimane uisutamine rattaga viigistamist.
võtsime ette jänese rajale ja veel kuhugi tundmatusse edasi sõitmise. väntasime mis me väntasime, tee sai otsa. vahepeal olid koerad vabaks lastud, sest ristiinimesed ju sellisel ajal enam õues ei liigu. meie tempole mõjus igatahes sütitavalt kui järjekordne baskervill meie poole sööstis.
minu rattatreener on selline kamikaze sell: kiivrit ei kanna, kindaid ei kanna ja ühtegi helkurit küljes pole, kuigi mõlemal vennal on traumapunktis püsikliendikaart. aga ise ka ei saa aru kuda ta mind õhtul niiviisi kahe sekiga õue sai ...

10 comments:

Kylli said...

Oi teid küll, kodutöö puha tegemata - on inimesi, kes sinna kanti enam koerte pärast rattaga liiklema minna ei julgegi!

helen said...

jaa-jah, ka mina olen täheldanud, et ei olda veel harjunud sellega, et meiesugused lollikesed ei oska ju "ei" öelda, kui juttu on treeningutest:)meie käest vist enam ei tasu küsida, kas minna trenni või mitte.....njaah...see see spordimülgas ongi....

Epochka said...

mülkas või mitte, peaasi et maniküür korras. ma ostsin eile enne trenni ikka uue huuleka ka ;) ainult supermodellide vilm jäi trenni tõttu poolikuks.

Anonymous said...

No Sina oled ka igasuguste traumeeritud vendade lükata-tõmmata... Masendav.

Unknown said...

treeneri vennad on traumeeritud, treener ise õnneks mitte ;)

helen said...

Päss-punastades ja maha vaadates jään ootama karistust...nimelt läksin täna poodi ostma kontsakaid-eelistatavalt sihukesi punaseid kinniseid stilletosid....ja naasesin madalate spordipapudega...poe ukse taga sain isegi aru, et asi käest ära...heeeelp pliiiis

Anonymous said...

No nüüd on siis käes! Ma ju HOIATASIN! Minuga juhtus kaks nädalat tagasi täpselt vastupidine lugu. Ja no küll said ikka kobedad ja seksikad kingad, lihtsalt rõõm vaadata! Tunnista nüüd ausalt üles - kas ostsid ka oranzhi särgi??? /üritab haiguse progresseerumise tempost ülevaadet saada/

helen said...

Oi-oranzid särgid-jopped juba ammu kapis olemas-selle eest on epochka hoolitsenud;-) noo-oranz ju niiiii ilus värv...

Anonymous said...

Otsus: Lootusetu juhtum, mahakandmisele!

Anonymous said...

No mina isiklikult arvan, et mida vähem varustust kaasas on seda paremini edasi liigub, niiet proovige järgi, tiibade fenomen on mul muidugi arusaamatu aga eks seal vist peitubki see saladus miks te viimased pole!!!