Monday, February 25, 2008

suusabalett e. viie tunniga veerpaluks

nagu ikka algab kõik meeltesegasushoost – kuidas ma sinna vasa startlisti sattusin ei oska ma takkajärgi enam tuvastada. igatahes seisin ma nüüd fakti ees, et üle 15 aasta tuleb jälle teha liigutusi, mis võiks sarnaneda klassikalisele suusastiilile. esimesel katsel hävisin täiega-ilusas lumes haanja mägede vahel avastasin, et keski pahalane on mulle mudilastele parajad kepid kätte suranud, suuskadel oli absoluutne tagasikäik ja poolest orvast oli halltõbi teinud veerand orava. sellise tehnika pääle tegi abelierbi hauas ilmselt vähemalt paar tiiru...

katse kaks tegin endale viilimiskindlaks e. koos Suure Konkurendiga amööbide võistkonnast munserdasime end ääde naabrite juurde ühele 50 km-le matkale. nõu vei bäkk! kohale jõudes oli ilm kõike muud kui suusailm. kõik see andis lootust, et ma äkki ei peagi ennast veerpaluks treenima. libisemise määret sai tehtud kohalikus pasta/pizza kohas. musta kissa jätsime seekord siiski karu kambale. kõik see aga ei päästnud mind-start lähenes vääramatu jõuga. esimesel 10km suutsin 2 sekkiga välja pakkuda 5 põhjust miks on uisustiil parem kui klassika:
1) ja kõige olulisem-seda ma lihtsalt valdan kordades paremini
2) ei mingeid bingo ja muid lotosid määrdega- üks õige ingel oskab valida küünelaki värvi mitte määrdetopsikut
3) pole vaja asja, mida nimetatakse vist suusajäljeks
4) mäest ülesse saab suusatada, mitte ei pea jooksma miskit takistavad vidinad jalge otsas tilpnemas
5) uisustiil lihtsalt näeb elegantsem välja

sõbralikud naabrid olid mu treeningprogrammi tõsiselt võtnud-nad ilmselt arvasid, et klassika õppimine suusajäljega rajal oleks liiga iizi minu jaoks ja ma ei saaks piisavat ettevalmistust eesootavateks katsumusteks….seega koristasid nad suusajälje ära ja asendasid selle jää ja lumepudiga. ausalt öeldes sarnanes see tegevus sääl igati kena elegantse (või siiski vähem elegantse) suusaballetiga. võibla päris suusatajad guits ja assar nägid ka midagi mida võis pidada suusajäljeks-aa minu matkagrupi saabumise ajal oli see küll kokku rullitud. viimasel vaalude vahelisel laskumisel suutsin end hetkeks lumelauduriks mõelda ja koheselt sai tõestatud, et lumelaua liigutused tulevad paremini välja ikka koos lumelauaga-kõik see tõi kaasa lendorava stiilis (parem kui jan boklöv) õhulennu koos elegantse kõhuli prantsatamisega. ää, et enne sai huuleka peatus tehtud-sest ka peatpidi lumes peab üks korralik ingel ingellik välja nägema!

egas ma väga ei kurvastanud kui finish tuli-ja mädal…epochkal on õigus-snuupdoggil lööks kadedusest tõesti kepsu värisema. päeva tipphetk saabus loomulikult northugi lehvitades! Kokkuvõtteks võib öelda, et 5h-ga päris veerpaluks veel ei saa-küll aga suutsin oma treeningplaani eeskujulikult täita-ei minutitki kauem ega vähem rajal kui 5h. special tnx 10km-l resideerunud stardi poistele ja samuti ei saa alahinnata ingeljoogi mõju

PS.järjekordselt muidugi tuli tõdeda et inglid pole ikke veel eduks valmis! tagasiteel üritasin oma sonyericssoni krooli ujuma õpetada-ei tahtnud teine aga kuidagi õppust võtta ja kuulutas oopis mulle streigi

3 comments:

päss said...

Helen on viimaks ometi leidnud vastuse, kuidas kõik algas. Ei mingit suurt pauku, ei mingit evolutsiooni. Alguses oli meeltesegadushoog.

Epochka said...

saaks aind pihta millest saab alguse meelte segaseks minemise protsess ...

päss said...

Ma täpselt ei tea, aga inglite käsi on siin igatahes mängus :)