teispäeval, koos põlva päevakute algusega, sain kirja oma selle kevade esimese eksimise. ei arvanudki et ma päriselt ka kompassist võiksin puudust tunda.teavaskotta koplekteerumine käis karu ja anniki juhtimise all. mina läksin kaasa vabatahtlikult, sest kui metsa minna, siis põlvasse. lõin kummikud läikima ja valmis ma olingi. janika aeti auto peale jutuga, et lähme metsa jalutama. ta ei aimanud hetkeksi, et tegu võib olla o-päevakuga ja et selliseid asjad üldse eksiteerivad.
hooaja esimene sinililleluure läks nagu ikka, si pulk jäi koju, kompass on kadunud ja ühes kohas eksisin ära. erineval eelmisest aastast, kus kylliga põhjalikuma maadeavastuse tegime, jäin seekord kaardi piiresse :)
metsas tuli ette nii mõnigi tuttav koht ja rada kus inglitega on tiibu käidud tuulutamas. merike ja helen, mäletate seda oja, mida me pidime traatidel kõõludes ületama, ja kus poisid kaldal pilti tegid selle aseme et meid aidata? ja see suur põld kus oli rattaparkla. sellest ma tegin piltigi, sest see auras nii ilusasti.
enamus pooleteisttunni jooksul käidud kohtadest ei olnud muidugi nii lumevabad kui see põld. lund oli küllaga ja see kippus vägisi ka kummikusse. esimene iksdriim saab kindlasti üks suuremat sorti porno olema. no ma ei kujuta ette kuidas nendel jäistel veega kaetud metsateedel rattaga peaks sõita saama. juba seal peal kõndimine oli triki.
metsas nägime ka välismaa printsi kes oli konnaks moondatud. kahjuks ei jõudnud janika teda suudelda, sest tal oli seal lume peal vist tiba külm olla ja ta muudkui rokkis edasi. nii et kahjuks peab veel natsa aega konnana edasi panema, kuni janika järgmine kord end kokku võtab.
tal ju nüüd eol kood olemas ja puha.ise ei teagi millal jälle metsa saab. neljapäeval ihastesse keeldusin ma minemast, sest seal on seda metsavärki vähevõitu ja treener tiia meelitas mind hoopis jõeäärde jalutama. ja järgmisel teisipäeval, siis kui esimesed siipulga piiksud on põlvas tehtud, istume me heleni ja steiviga rongi peal ja liigume moskva suunas.
ps. esimesed sinililled nägime ka ära
2 comments:
Heia Epp!
No see Taevaskoja etapp oli elamus omaette, ütleme ausalt jäisel rajal püsimisega oli tõesti tegu rääkimata tempohoidmisest. Anniki ja Karuga ristusid meie teed kuidagi mitmeid kordi ja ei saa salata, et kadedus tahtis vägisi maha murda kui Anniki Karu kukil suurematest veesilmadest läbiliugles. Hiljem tulemusi vaadates, avastasin ka Sinu nn vabal rajal kulgemas ning sinu rada jälgides olin isegi hämmingus, et kuidas sa nii ära kaldusid ja selliseid imelikke punkte võtsid aga blogist selgus tõde. Ihaste eile oli selline kiire ja igav võiks isegi öelda nii et kindlasti oli teie eilne Tiiaga retk oluliselt mõnusam. Palusin Tiial edastada kutse Kurepalu radadele 22.04 ning kuna rajad kulgevad nagu nii mu ukse all, siis on selleks päevaks kuumaks köetud saun ja ostetud õlled. Loodan muidugi, et selleks ajaks on mu koerte poolt talvega väetatud aed puhtaks roogitud, kui mitte siis saab sellestki heaolust rõõmu tunda.
hei hei
meil õnnestus ühes kohas kudagi iseendale ring peale teha, või midagi sellist. ega ise ka aru ei saanud kuda nii läks :) kõige raskem oli leida inimhinge kellelt teed küsida.
22. aprilli küllakutse kõlab ülihästi ja on kalendrisse märgitud ;)
Post a Comment