Monday, June 6, 2016

rahvarahutused rummus

 
positsioonid sees, f: kylli
mis on naisteraffa elus kõige raskem? välja mõelda mida järgmisel päeval selga panna. ja kui see plaan on kõrvulukustava ajuragina saatel sündinud, siis sellest taganemine ei tule kõne allagi ning mingi ilmateade juba meelt ei muuda. ilmateadet tuleb ignoreerida kuni ilm sulle sobiva suuna võtab või siis stardis sõpradelt üks kiht juurde nuiata. nii nagu tegin mina. nädala jooksul lõunaeestis kehasse akumuleeritud soojus lahkus alles pärast ratastest vabanemist ja kui stardi parklasse sõites lisaks vihma tibutama hakkas, oli selge et mu põikpäisus ei vii seekord sihile ja õhtul lõunaingli üle naljatamine tema kaasasoleva talvevarustuse üle maksab kätte.

kui hea raamat! f: kylli
lõpuks olid inglid oma 10. hooaja avastardis ja valmis poodiumivõiitluseks. on ju kurja moodi vaeva nähtud. iga päev 2 km rattaga tööle ja tagasi sõita pole ju mingi naljaasi, eks nii need mahud kogunevad. lisaks samba, salsa ja chachacha lõigutrenniks peale. kui siit midagi looma ei hakka, siis pole kellelgi enam lootust.
sõprade tagasiside oli, et inglid on parimatelt õppust võtnud
kudapidi kirjandust käes peaks hoidma, f: interneedus


soojenduslõik
esmapilk sten-eriku kollasele kirjandusele ütles, et siin pole meile midagi. tuleb aga mäe poole kapata ja kanuusse ei saa niipea. kuna külm ja tuul oli vibra sisse teinud, tegime vähemalt stardist lahkudes kerge jooksusammu. lõunaingel noomis meid küll, et kas me oleme sportlateks hakanud, kuid külm ei andnud häbeneda.

legend rääkis toast ja oli selge et seal läheb trügimiseks. siinkohal tabas meid päeva esimene pettumus. olime raudpolt kindlad, et selleks ajaks kui meie selle toa juurde jõuame on meie tugevad kaasvõistlejad seinad maha jooksnud või vähemasti uksed poole suuremaks lõhkunud. aga sportlik viha oli konkurendid maha jätnud. seisti kergel nügides ühes sülemis ja ei mingit telliste laias kaares lendamist.
läheneme "toale"
lõunaingli kommentaarid meid tabanud vaatapildile on minu alljärgnevas koduvideos. kogu pettumust suurendas muidugi veel see, et olime kohe alguses jõudnud aa rajale, kuid ka nemad ei võtnud seinte lammutamise initsiatiivi üles.

video
tuppa jõudsime tänu gõudiskaverite laiadele selgadele, kes meie kõrval kügelemist pealtvaadata ei kannatanud vaid käskisid sappa võtta.  toas avastasime, et vaid üks jaam seisis keset tuba ja ülejäänud jaamad olid elegantselt toa nurka vedelema lükatud. lõunaingel lõi korra majja. tuppa sisenedes palus ta saalis tuled põlema panna ja lahkudes soovitas ka ülejäänud jaamad kasutusele võtta. 

murdisme vangalst välja, f: ets pukkonen
mäe poole edasi liikudes imetlesime kunstipäraseid okastraate ja vangide häid põgenemisjärgseid ujumisvõimalusi. diskussioon sellest, et kas vang peab kiiremini jooksma enne või pärast põgenemist venis kuni järgmiste piiksujaamadeni ja ei jõudnud lõpliku tõeni.
B2
mäe harjutused olid täitsa toredad. see mägi, millest iganes ta alguse sai, oli igatahes väga fotogeeniline ja silmale niisama ka huvitav vaadata. juba pärast esimest tõusu sai lõunaingel kummikommidega ingliabi osutada, kui üks tseeraja tüdruk tõusukoomast turgutust vajas.
mingem üles mägedeeele,
laskumised lahendasime üks jalg teise taga alla libisedes traumadeta, vaid liiva tuli pidevalt jalanõudest välja kallata. üldse oli kogu päev igasugu parkuuriharjutusi täis, mis sobis meile hästi.
lehvitame kyllile, f: kylli
kylli oli mäe otsa pilti tulnud tegema ja nii õnnestus meil talle lehvitada. kuna meie teekond tõi siiakanti veel mitu korda tagasi siis kohtusime päeva jooksul päris mitu korda.

järjekordne laskumine, f: kylli

tintsul hoog sees, f: kylli
mäe pealt all vaadata oli ka tore, ilus läbipaistev vesi, minimalistlik arhitektuur, selja peal alla libisevad konkurendid...


kui siit pilvepiirilt alla vaatan...



B5, kõik kontrolli all
teel B6 punkti hoiatasid vastutulijad, et ees ootab paras mäsu. taaskord lootsime, et selleks ajaks kui meie kohale jõuame on puu maha võetud, juppideks saetud, halgudeks lõhutud ja riitagi pandud. aga ei midagi. rahvas passis niisama ja miskit liikumist ei paistnud. pilt mis meile avanes on kajastatud järgmises koduvideos.

video

ma siis otsutasin aega asjalikult kasutada ja huuled üle värvida. tintsu avalik kuulutus, et kes veel huulekat tahab, pakkumisel on kaks tooni; heat wave ja stolen kisses?, pani rahva korraks vaikima kuni üks julge kapist välja astus. mul oli just tüdruku dressika värvi huulekas kotis olemas.

tintsu tabas motoorne rahutus ja ta käsutas meid ebaentusiasmist hoolimata seina äärt mööda alla parkuurima, ja nii me sealt siis pääsesimegi. sellega ei saanud päeva ronimisharjutused otsa. sein oli ees! sealgi leidus igasugu mõttepausitajaid kuid me hakkasime otsast pihta, ainuke hirm oli, et sukad terveks jääksid. üksteist instrueerides lükates toetades saime seinast üle ja naha hoitud.

ronitav sein, f: kylli

rattale, f: kylli
järgnev rattasõit oli vaid sissejuhatus ühele järjekordsele jalutamistiirule.

minu valikuline nägemine lükkas valikust ujumisega saarepunkti õnneks välja. alles hiljem kaarti uurides märkasin et selline võimalus ka eksiteeris. oma tiiru ehitasime üles kõhutunde taktikal, ehk üks punkt korraga vastavalt meeleolule. õhus oli ka ratsimise võimalus, juhuks kui asi pornoks pöördub.

B53, klassikaline palgironimine
üllataval kombel hakkas asi vaatamata segasele kaardile sujuma, ju siis olid kuu ja tähed meie poolt. ainult ilmavana keeras ära ja kastis meie tiivad märjaks. kõige suurema vihmasaju ajal olime õnneks teel metsas nõlval olevale rajale.
jätkasime taktikat mis kombineeris kähiseva sisemise hääle, bullo muerto rajad ja kaardil olevad segased jooned.
B56, iksdriim ilma poomiharjutusteta ei ole õige asi
rahval oli tuju hea kõik kellelt küsisime juhatasid lahkelt teed ja palusid loha mööda edasi astuda. seega olime valinud vist enamusega suht sarnase tiiru.

põdrakanep roosatab kauguses

asfalteerimata tee
kui päike jälla välja tuli oli metsas väga mõnus. piibelehed lõhnasid ja mesilased sumisesid pohlades. lõpuks hakkas aga siiski kanuuigatsus välja lööma. aitas sellest jalutamisest küll.

metsailu

teel B57, kõhutunne ja inimvaatlus vedas taas välja

sügisel on suuremat pohlapugimist oodata
tagasi rattaalas oli prioriteediks eine murul. üritasime seda kombineerida lisaülesande tegemisega. kontsakingad viisin jalutama mina, sest merikesele pidi jääma ronimine ja tintsule ujumine. eks need elukad nats illegaalsed välja nägid, kuid midagi katastroofilist neis ka polnud, kuna liikusin möödetud kontsakingasammul. rajal kohtunikega lobisedes oleks ainult peaaegu unustanud punkti komposteerida :)

korraldajate arusaam stilettodest
selle liikuva punktiga me pikalt jamada ei viitsinud, mõtlesime, et kui pihta saame siis võtame aga vaeva nägema ei hakka. no ei saanud pihta.

taas kutsus meid mägi.















the mägi
lükkasime lõunaingli üle müüri ja jäime ise võileiba pugides etendust vaatama. rahvas päevitas rattaalas ja võttis asja marurahulikult.

kuna merikese tossud ei haakunud üleliia hästi siis võttis tal mäkke jõudmine käed päris läbi, kuid tehtud ta sai. osad köied olid orgudesse puntrasse jäänud ja neile ei ulatunud ta isegi lähedale ronida.


kärbes liivapaberil, f: kylli
rattaga jooneretkele minnes oli taas sein ees. no ei ole mu tiimil lihtne minusuguse kaardilugejaga. aga heade inimestega juhtub ikka häid asju, seda enam veel inglitega. nagu maa alt ilmusid aarajakad, mehed nagu möirapullid ja tõstsid rattad teiselepoole müüri.

....leia õige mees, aidata võib seegi...
ka minu järjekordne kavaldamine läks nihu. kui esimene joonepunkt käes, tegin ettepaneku joonelt tagasi teele ukerdada. kõik oli tore kuni mingi masuudihaisune oja meil risti jalgu sattus. lõunaingel tahtis joonelt tagasi pöörata kuid kuna meie juba veelt läbi sumasime, siis võttis temagi sappa. nii saimegi sukkadele mustad kilepõlvikud peale. rattalt kulus finišiks õnneks see kaitsekiht kuidagi maha.

kolekümblus

rattasõit oli pärast vanal raudteel sõitmist ja hiljem korraks keelatud maanteele eksimist pigem vormistamise küsimus. 
huulekapaus
enne kanuusse minemist värvisime huuled ära, et meie roosa vihmaussiga kõik sujuks. kanuualasse tulek on alati nagu kojujõudmine: urmo isa, rax jne

kanuupoistel oli meile diivaniga vihmaussi asemele pakkuda hoopis täiesti uus tahe marine kanuu, mis ootas enne tootmisse minemist meie testsõitu ning heakskiitu. mis seal salata, rallikas oli aus. sees tugitoolid, põhjas sooned, käitumine eeskujulik.

btw, urmo isa lubas roberta pildi feissarisse panna, et elumärk ikka tõendatud oleks. jääme ootama, või tuletame elu lõpuni meelde.

enne kanuuse minekut sain halva üllatuse, viimsi poisid saatsid mind pikalt, et neil on kola koos ja ei viitsi mind rohkem oodata. mul oli nendega pealinna saamise diil, sest pärast iksdriimi ootas ees lisaülesanne põhjaingliga ehk queeni kontsert. kuna pidin finišis hakkama endale pealinna transporti hääletama, sundisin ingleid kõige kaugemast ja vastutuulisemast kanuupunktist loobuma.
rax jagab varustuse välja, f: kylli

läheb merereisiks, f: kylli

omas elemendis, f: kylli
autohääletuse lisaülesanne sundis ümber mängima ka muu taktika. kuna finišis polnud aega pesema minna palusin ennast tintsu asemel ujuma, et suurem tavott lahti liguneks. pärast tuli välja, et mina ainukesena saingi pessu, sest keilas pandi pesumaja uksed enne inglite saabumist kinni.

oli mõnus ja meile paraja raskusastmega rada. me ei oleks kurtnud kui ta mõne jooksu ja rattapunkti võrra lühem ka oleks olnud, aga see selleks. rahvas oli rõõmus ja jalutajad olid iksdriimile tagasitee leidnud. nüüd võiks veel vaid lahtised leegid kambäki teha, siis oleks kindlam öösel jalutada.
mõnus, f: kylli
finišis krabasin kiirelt mikrofini ja palusin transpordiabi. matkaspordi tüdrukud õpetasid mind lisaks pealinna viimisele ka taxifyd kasutama, nii et kõik sujus.

tehtud, f: kylli
pealinnas ootas mind põhjaingel, et koos kultuurilaksule minna. sissejuhatuseks tegime väikse tiiru kadrioru pargi jaapani aias ja alles siis oli vaim piisavalt valmis end ümber lülituma.

jaapani aia rododendronid on võrratud
kontserdil mingit armu ei antud ja ei teagi kas esmaspäevane lihasevalu oli iksdriimist või kahetunnisest lavaesisest näpuloopimisest ja kaasaüürgamisest. megaemotsioonidega päev!

don´t stop me now


2 comments:

Kodulehe tegemine said...

Väga lahedad pildid :)

Anonymous said...

põhjaingel ei tee enam üldse sporti või teeb just tõsist sporti et inglina enam esineda ei taha?