uued tuuled ka klassikamaratonidel

nüüd siis sellel kuulsusrikkal retkel e. vasaloppetil käidud. ja seekord polnud spordijumal meie poolt-ei tea kas olid liiga paljud asjad hästi läinud või mis iganes. hoolimata nirust talvest oli vorm hea-isegi võiks öelda, et päris hea ;-)….aga sel aastal võeti mind ja paljud minu saatuskaaslased viimastest stardigruppidest rajalt maha ja nii me veetsimegi hoopis mõnusa pühapäeva finishis cavaga oma rajale jäänud sõpru oodates! Ja otse loomulikult deidime järgmine aasta uuesti!

nõrgad kohad lõid välja seal, kus neid kohe üldse ei taibanud oodata. tuleb välja, et ma olen liiga leebe ja aus. noo kuis sa ikka teiste kalli varustuse otsas trambid ja ta küünarnukiga pikali lööd või siis reegleid eirates suusad käes üles jooksed. aga ei-see kõik tuleb unustada! lisaks tuleb kollased suusad välja vahetada siniste atomicute vastu-sest nendega anti vist jõhkrutsemine poest kohe kaasa (vaadates mõningaid nende suuskade omanikke) lisaks arvasin, et klassikamaraton on sama, mis vanasti. valesti arvasin! ka siin on puhunud uued tuuled-igatahes olen treeningutega kõvasti mööda pannud. tänapäeval näeb suusajälge (need, kes veel mäletavad-selline, mis näeb välja nagu rööpad-aga lumes) võibla vabatehnika maratonidel kuskil raja veeres. klassikamaratonidel seda enam ei ole. parimatel maratonidel on ka lumi raja kõrvale hange visatud ning rada mõnusalt jäiseks lihvitud. mmmmm.....!tuli välja, et finlandial oli lihtsalt kehva tööd tehtud ja kogemata veidi jälge alles jäetud. vasal ei õnnestunudvähemalt minul igatahes näha ühtegi sentimeetrit klassikajälge ;-) uisusuusad ilmselt kodus sügelesid.

aga tegelt oli vaffa-piinlik on tunnistada, et liigun kolinal põhja poole. epochka on kindlasti minu uute värviliste määrdetopsikute pääle irmkade! samuti on mul jubin, millega seda kõike laiali lükata ja lisaks on kõrva taha pandud paar tarkustera kuidas neid kõiki asju käidelda (toko teip on siinkohal ülioluline)! ja mis kõige koledam-need värvilised potsikud teevad ilu poolest huulekatele pika puuga ära!! ja nagu ikka- sai ka kõvasti shoppatud-seekord siis oopis power bari letis. ja järgmise aasta strateegia on ka paigas-eks oli ka aega alguse 2km-i tõusul seda 2 tundi paika panna kah. paar jõhkramat trikki proovisin juba lõpus ära ka. töötas ja kuidas! veel selgus, et et Suurel Konkurendil on kirg jahipidamise vastu-kuna ta püsse kardab, siis üritab ta kitsejahti autoga pidada. sai hakkama küll-ilmselt ainult aja kokkuhoiu mõttes eelistasime me mora hiinakat e. rootsi lihapalle hiina kastmes.

kokkuvõtteks-järgmine aasta enam välja ei hõika, et kui vasa läbi, siis „no sport“-juu siis see spordijumal kuulis seda äffardust! ja tore seltskond ning kena lumine talv on alati veri velkam! loodetavasti puistavad nad järgmine aasta lund ka rajale ja ma näen neid palju kiidetud rööpaid, mis pidid kohe tõusu lõpust algama ;-)