jaanuaris käärikul peetud suusabaasi peol saime lõunaingliga üle saja aasta kokku ja sealses sportlikus atmosfääris tuli mõte üks kehaliselt arendav vanakooli treeninglaager teha. kuna me teeme kõike üliteaduslikult, siis erinevalt 99% rattaeestlastest ei tulnud hispaania meile mõttessegi. võtsime suusad selga ja panime siberi poole punuma. eesmärgiks olid enne uut hooaega elustavat auru saada ja seda spordivärki meelde tuletada.
laagri tulemustega võib igati rahule jääda: muskel kasvas, silmaring avanes, headest mõtetest oli õhk paks ja seltskond loominguline.
 |
| evroopa moodidega tutvumas |
1. päev: sissejuhatuseks jõutrenn kristallkarikatega + vastupidavuseks ja vaimu tugevduseks 4 tundi shoppamist. kui te arvate, et see oli mingi luuslangi löömine, siis tehke ise järgi. meil olid jalad lõpuks täiesti läbi. kõige masendavam oli muidugi see, et poes olid enamasti koledad asjad koledate hindadega.
kuna olime kommunikatsioonisegaduses tiivad kuju unustanud, siis üritasime siit asendust leida - aga vaatamata 6 korrusele ja 1500 poele evropisky keskus meid välja ei aidanud. sama lootusetu seis oli ka hiljem hantõs.
 |
| hantõ-mansiisk bez mammuntov, eto dengi na veter |
2. päev: hommikuseks trenniks mammutivaatlus + 12 km sulalumes sumpamist. kuna öö jäi lühikeseks, siis otsustasime taas alustada päeva kergemalt. käisime merikese ja manjaga tuuril jõululinnas hantõ-mansiiskis, aklimatiseerusime, assimileerusime ja olimegi valmis järgmiseks sammuks. suusatamine.
 |
| merike ja manja ja väikesed mammutid |
 |
| kaseilu |
 |
| võtame šnitti rossignoli poistelt |
vaatamata ilusale ilmale polnud see suusatamine selline lillepidu nagu me vaimusimas ette kujutasime. rada oli tänu sulale pehmemast pehmem ja kõrvalolevalt ehitusplatsilt oli rajale kandunud paras liivakiht. nii et siis topelt pidurid.
kannatasime mis me kannatasime aga vähemasti saime kopsud moskva õhust puhtaks ja läksime sooja mineraalveevanni hüperkompensatsiooni ootama.
ja kuna manja oli täpselt sama kaua trennis kui meie, siis tundus et oleme täiesti tippspordi graafikus.
3. päev: sumpame edasi + lisaülesanded
järgmisel päeval olid eesmärgid veel suuremad - tahtsime läbi sõita selle raja osa, kuhu eelmine päev ei jõudnud. staadioni poole astudes tuli vastu toni livers, itsitas ja lohutas, et ärge täna arvake, et teie olete nõrgad või suusad on süüdi ... rajal saime aru et seis on veel hullem kui eelmisel päeval. kepid vajusid läbi ja tuul oli veel kõvemaks keeratud. juba siis hakkas merikesele tunduma, et 50 km võib olla järgmiseks päevaks liialt suur ports.
 |
| 1.suusatrenn |
 |
| 2.päev, entusiasm ei rauge |
 |
| 2. linnuke kirjas |
trennijärgselt tegime väikse lõdvestuse kaubanduses. merike oli teinud juba mitu katset erinevatest kohtadest, et saada oma maitse järgi kohvi. ja kui merike ei saa normaalselt kohvi, siis on ju asi teadagi pekkis. niisiis jätkasime otsinguid. kuna minul õnnestus saapa konts ära murda siis saime linna peal ka muid atraktsioone nautida.
kingsepa onu oli india filmide austaja ja eriti meedisid talle filmides tantsud-laulud, nii et juttu jätkus meil kauemaks. lisaks tegi ta mulle ilma palumata saapaparanduse pealt 200 rutsi alet, kuna olen külaline eestist. järgmine päev telefoni peos oli aga hoopis teistsugune eesti imidzi üllatus. nimelt küsis teenindaja poiss, et kas see on tõsi, et eestis on hitleri sünnipäev rahvuspüha, tema vanaisa rääkis nii? ma olin ikka jupp aega vait. imelik, et minu austria kolleegilt ta seda ei küsinud.
 |
| spordisöögi lett |
 |
| talv tuli tagasi |
 |
| hommik kl 7, stardini 4 tundi |
4. päev: pidupäev + ülivastupidavuse trenn
 |
| värske külm lumi |
 |
| pusk |
kuna ilma osas sai direktorihärraga protestitud, siis oli ta lõpuks vajalikk nuppe keeranud ja eelmise päeva pärastlõunal hakkas lund sadama ning ilm läks külmaks. ainuke millega hakkama ei saadud oli tuule maha keeramine. see sunnikas muudkui puhus ja puhus: pool ringi tagant, pool ringi vastu.
laagerdasime kumbki suhteliselt omas tempos. mina tegin oma suusatiiru ära varahommikul, lõunaingel startis pidulikult northugi laulu saatel.
 |
| lõunaingel kihutab |
merikest nägin veel vaid korra, kui ta tuli oma esimselt viiekalt. karel oli suusad hästi läikima löönud, nii et lippas hästi. pakse posse, kelle selja taha tuulevarju peitu pugeda, sellel rajal polnud, sest paksud poisid keerasid kõik pärast 5 km boksi. nii siis tegigi merike oma viimase 8 aasta pikima suusasõidu üksi tuulega võideldes.
tempot me siiski maha ei saanud ja päev jätkus lõdvestava tantsutreeninguga.
5. päev: paneme tuimalt edasi
 |
| punane väljak, check |
kuna sheremetjevo lennujaams kohvikus magada ei lubata oli ainuke variant treeningutega jätkata. nõrgemad jäid lennujaama kohvri otsa, meie manja ja merikesega läksime orienteerumist tegema, peeteed ja sisemist häält fainfuunima.
 |
| paus 5 min |
arbatil krabas üks hiigeltšeburaška manja kaenlasse ja tahtis punuma pista, kuid õnneks suutis ta ikka lahti rabeleda :) siis tuli mõte parki jalutama minna. kaardi järgi tundus selline normaalne roheline lärakas aga kohale jõudes andis ikka ühest otsast teise trampida. see oli ka esimene kohta moskvas, kus nägime inimest jalgrattaga. väga mõnus oli seal jalutada ja teisi promeneerijaid vaadata. täielik oaas keset moskvat.
juba gorki parki jõudes oli manjal 40% päevasest liikumisnormist täis, mis tähendas, et me oleme enda normi juba 140% ületanud. aga ees ootasid veel tõusutrennid ja pikemat sorti rännakretk.
kui nüüd sellise laagerdamise peale me ka tugevaks ei saanud, siis poel meil lootustki. igatahes panime end unipihale kirja ja lahinguväljal näeme!
 |
| gorki pargi rannapromenaad |
 |
| lähme tõusule |
voormapi vedur oli tints. see on vist elus esimene kord üldse, kui me läksime koos trenni. iksdriim lähenes ja me polnud üksteist eelmisest suvest saadik näinud, mis tähendas et on vaja põhjalik tühjakslobisemine teha, enne kui spordi peale mõtlema saab hakata. tintsule oli silma jäänud elamusretke tartu linna öine matk kui sobiv meeldiva-kasuliku ühendamise koht. no mis mul siin vastu puksida.
