nats aega tagasi saadeti sõber-treener tiia töötervishoiu arsti juurde korralisse ülevaatusesse, kus tal diagnoositi laiskus. maksejõulise kliendina tahtis tiia kiirelt retsepti, et pillid välja osta ja tagasi kirjutuslaua taha tormata. aga ei läinud seekord nii lihtsalt. laiskusest vabanemiseks kirjutati välja hoopis värskeõhuvannid sõprade järelvalve all, et patsient ikka tossud jalga venitaks, mitte ei vahetaks trenni mõne muu affatleva väljakutse vastu tema ülirikkalikust sotsiaalsest kalendrist. et oleks keegi kes teda pisut jalaga peksaks, kui õues liiga pime, külm ja märg tundub. tiia teadis kohe, et kus teine samasugune laiskvorst elutseb ja ilmus eelmisel laupäeval mulle ukse taha. no ja nüüd me siis hakkamegi üksteise järel valvama, et vähemalt paar korda nädalas kehale meelde tuletada, et varsti saab suusatama ja mis lihaseid selleks vaja oleks.
esimese nädala loeme igati kordaläinuks ja kui nii edasi läheb, siis liigume viisaastaku plaani täitmise suunas. kui esimene trenn läks riietuse testimisele ja külma õhuga harjumisele, siis teine kord viis treener mind juba mägedesse. tule, talv, kui julged, me oleme ka varsti valmis! võibolla...
