rattarallist rasket pead tuulutamas

kõigepealt kolm hurraad merikese auks kellel oli eile palju-õnne-päev!

vahepealseteks marketingi alasteks võitudeks võib pidada heleni singlisõidu pilti sportfoto.ee avalehel ja võrumaa teatajas :DDDDD manakeri, asu tööle, meil on vaja pappi, et heleni päikeseprillid ja merikese kadunud huulekas kompenseerida!!!

eelmisel nädalavahetusel sai läbitud öise ülevaloleku vastupidamise treening. hea võimaluse kasulikku meeldivaga ühendada andis estõuniansaiklingviikend, kuna selle ürituse raames on öötöö enivei MUST. PR ju nõu ;) kaarsilla jätsime seekord treeningust välja. hetkel ei teagi kohe miks. nähtavasti oli takso liiga kutsuvalt atlantise ette pargitud. lisaks sellele jooksis helen pühapäeval maha ka maratoni distantsil ajavõtt - infotahvel x 100. nagu ilmnes, pole me oma vastupidavuse vormi kaotanud ja jaksame õige veresuhkru korral nii mõndagi ;)

täna tegime esimese suurema investeeringu ja ostsime kompassi! see sunnik oli minu ettekujutatud hinnaklassist 10 x kallim. aga kuna manakeri mõtleb ainult seksnukkude tootmisele, siis otsustasime, et tema hoolitsusele lootma ei jää.

kiidjärvele lähenedes tabasin end metsa vaatlemas joostavuse vaatenurgast. jube lugu ikka küll, et see allakäik nii kiiresti käib. metsast: nurmenukud on asendunud kullerkuppudega ja nõgesed on Palju kõrgemaks kasvanud ja puude vahele on tekkinud ämblikuvõrgud (millest ma enamuse oma päikeseprillide külge korjasin). ja sellest valgest laigust kaardil on nendel orienteerujatel ikka väga lai arusaam. minu enamus katseid valges metsas joosta lõppesid suuremat sorti komistamistega.

raja algul suutsime ikka soliidseks jääda ja võtsime jõe ületuseks tossud-sokid jalast. teiseks jõeületuseks leidime looduslikud abivahendid ja kolmandast panime juba lärts-lärts läbi.

millegipärast olime metsast välja tulles jälle endaga jube rahul, kuigi homme on nähtavasti oodata piibelehe pohmelli. tegelt vahet pole, sest roki võidu puhul võib ju nats tommi ja raineriga homme solidaarne olla ;)

seltskond laieneb ;)

helen leidis meie jäljekütt-tshiuauale seltsilise ;) aksessuaar missugune

Kassile kasvasid tiivad

SLÕL Online

23.05.2007 15:56

Hiinas on ühele kassile tiivad selga kasvanud.
Triibulisel kiisul on külgedele kasvanud kaks tiiba, vahendab Ananova Hiina ajalehte Huashang News.
"Alguses olid need lihtsalt kaks muhukest, aga need hakkasid kiiresti kasvama ja ühe kuuga arenesid kühmudest tiivad," rääkis kassi perenaine Feng. Naise sõnul näeb tema lemmikloom nüüd välja justnagu "kassingel".

Ilusa Ilma Tõttu On See Töötuba Suletud!

ehk et kui enam pole mingit vabandust GP tehnikal gaidi kokkupanemisest viilimiseks, siis tuleb ettekäändeks tuua ilus ilm ;) seda ilusat uisuilma ja kõigi asjade taevalikku kokkulanegemist olin ma tegelikut oodanud juba pikka aega. nüüd siis sai antud kapitaalne avalöök: uus 10 ringi rekord! vat mida võib uisunälg inimesega teha :D :D :D tempo tõmbasime üles nähtavasti sarnaselt "aura ujula hülgeeffektile" ehk et kui üritad pidevalt kellestki kakerdajast mööda saada siis märkamatult liigutad kiiremini.
uisurajal nägin ka jumalikku ilmutist e Püha Optimaalsuse Kehastust: kui teised kiired poisid tegid kolm sammu siis see kutt hõljus ühe ... eks ta nats ebaaus ole. kui ma teda teinekord näen ja vähegi suudan talle jala ette panna, siis kindlasti uurin järgi, et kuidas ta seda teeb. ma arvan et meie nõrkuse juures kuluks meile mingi uus lendamisenipp ära ;)

velkam to ze singel e jälle inglid kesapõllul

laupäeval võtsime heleniga ette ühise rattatrenni rõuge rattamaratoni 30 km matkarajal. merikesel on viilimiseks viisakaks vabanduseks töö.

kohapeal selgus, et meil on ikka veel identiteediprobleeme: kuigi stardinumbrid olid olemas, astusime alguses kohe ikka sekretariaadi tööruumidesse. segasime nats merikest ja andsime pidulikult üle kingituse: joonlaua mille tagumisel poolel on orienteerumise tingmärgid. merike! vaata et sa siis joonlauda prükkasse ei pane ja aegajalt sinna pilku heidad!!!!! tekkis küssa, mida küll tehakse enne satarti vaba ajaga? kuna meil erilist kujutlusvõimet polnud siis ronisime ikka kindlasse kohta - sekretariaati numbreid väljastama. õnneks keegi meie adekvaatsuses ei kahelnud ja sulandumine kohalikega toimus valutult. töö käigus konsumeerisime ära suure osa teisest merikesele toodud kingitusest ja saime oma veresuhkru taas üles ;)

järgnes kiire spordivahendite installatsioon ja stardipaigas töllerdamine. peldikusabas kuulis helen tütarlastelt igasuguseid starteegilisi plaane: et seal tuleb panna ja seal tuleb veel midagi teha aga õigeid järeldusi me ei osanud kogu sellest infost teha. millegipärast ütles CC eesti olavi meie autfitti vaadates: ja räägitakse veel et tartu on heade mõtete linn ...

juba esimese rattakilomeetri järgi tegime taimaut ja asusime läbirääkimistesse kolme ATVga kes meid jälitasid, et paluks meile ka natuke linnulaulu ja et me saame ise hakkama. õnneks nad jäid meid uskuma ja lasid jalga eelviimaseid ahistama. korraks kogesime ka seda, kuda on, kui vikatimees on sinust vaid poole meetri kaugusel. polnd nagu häda kedagist. isegi viinalõhna ei tulnud ja paistis teine üsna sõbralik seal vaarikavarte vahel.

nüüd siis sellest, mis meid ganzändrõuzist ümisema pani e Singlist. räägitakse, et õndsad on need kes ei tea, ja just need me olime. enne starti räägiti mingitest singlitest küll, aga õnneks ei teadnud meie sellest midagi järeldada ja rattafoorumites surfamine ei ole ka veel harjumuseks saanud. nüüd me teame: singel on selline teerada kus võibolla keegi oskab rattaga sõita aga ratta kõrval jalutamiseks seal enam eriti ruumi ei ole. ja vaatamata sellele, kas rada läks üles või allamäge, eelistasime meie jalutada.

teise TPsse jõudmine oli paras üllatus. me arvasime lissalt, et keegi peab oma hoovis mingit jubileumsi. kaks miilitsatädi panid meile saua ette ja tahtsid trahvi teha. lõpuks kirjutati meile välja kviitung "liiga ilusad olemise eest" ja järgmine aasta lubasid nad veel tublimad olla ja konjakit ka varuda. koduõlu pole veel ikka veel meie joogilisti ülemisel real. meeleolu oli seal igatahes super.

igatahes võiks välja kuulutada konkursi ergutuslausele "inglid kesapõllul". sellest me saame aru, et rõuge RM lõpus paljud kahtlustasid oma tervet mõistust kui ingleid nägid aga innaff iz inaff ...

finišeerida tahtsime nii, et kogu rahvas peaks meid juba üle tunni ootama ja käiks päästeameti autost muudkui küsimas, et kaugel need viimased juba on ja kas neid maha ei võetagi ja et kaua võib, et koristaja on ka inimene ...

no ja siis tuligi varsti see finis /kahjuks küll mitte nii nagu algselt planeeritud/. oma laiskuse, nõrkuse ja allumatuse eest nüpeldasime üksteist ise. selleks oli sobiv võimalus suitsusaunas. ja mis seal salata, jube mõnus oli.

kui pikemalt järgi mõelda, siis ega ma merikest ei kadestanud: tema pidi veel viimaseid ootama ja pärast sekretariaati kokku pakkima ja pärast kola lahti pakkima ja veel sada asja tegema aga meil oli juba riläks... ja rääkimata nendest nurmenuku ja jänesekapsa põldudest ja muinasjutumetsast mis tal nägemata jäi.

no mis siis võivad olla järgmised ohumärgid meie allakäigus? ma arvan et ehk see, kui me enne starti hakkame sooja tegema ja enam veresuhkru taset ei kontrolli. või mis?

laulude sõnad mis hakkavad kummitama kui tiivad selga tõmmata & mitte ainult siis

Paradoks - Ära möödu must lähedalt
/eriti päevakorras kanuutades/

Ära möödu must lähedalt,
lummalt leidmise rõõm
Eemalt möödudes vähemalt,
nii ei riiva su lõõm
Parem mitte sind kohata,
võõra varjuna teel
Parem kurta ja ohata,
kui sind kaotada veel

Parem olla vaid minevik,
kättesaamatult jääv
Liigub lohutav inimlik
meelepeeglite hääl
Aina kordamas kähedalt
ära puuduta mind!
Ära möödu nii lähedalt
liialt vajaksin sind

Ära möödu must lähedalt (4x)

Aina kordamas kähedalt
Ära puuduta mind!
Ära möödu nii lähedalt
Liialt vajaksin sind

Ära möödu must lähedalt (8x)


Guns N' Roses - Welcome To The SINGEL
/Rõuge rattamaratoni hümni kandidaat/

Welcome to the singel
We've got fun 'n' games
We got everything you want
Honey, we know the names
We are the people that can find
Whatever you may need
If you got the money, honey
We got your disease

CHORUS

On the singel
Welcome to the singel
Watch it bring you to your
knees, knees
I wanna watch you bleed

Welcome to the singel
We take it day by day
If you want it you're gonna bleed
But it's the price you pay
And you're a very sexy girl
That's very hard to please
You can taste the bright lights
But you won't get them for free
On the singel
Welcome to the singel
Feel my, my, my serpentine
I, I wanna hear you scream

Welcome to the singel
It gets worse here everyday
Ya learn to live like an animal
In the singel where we play
If you got a hunger for what you see
You'll take it eventually
You can have anything you want
But you better not take it from me

CHORUS

And when you're high you never
Ever want to come down, YEAH!

You know where you are
You're in the singel baby
You're gonna die

Nexus - Hingetuna
/nii tobe et tahes tahtmata tikub ligi/

Ref: Hingetuna langen su käte vahele
Mind teadsid kinni püüda
Hingetuna mind viimaks panid tähele
Ning keegi seda ei muuda

Hetkel mil kõik tundub nii mõttetu
Läinud mu rong kuid kas tuleb uus
Jalge all tee näib mulle lõputu
Jõudes su juurde sõnad kadunud suult

Ref:

Nüüd möödas on aeg mil kartsin et lähed sa
Mind murda ei saa seda kindlalt tean
Päike on tõusmas tunnen et naerda taas ma saan
Läinud on öö jäänud alles vaid hea

Oo miks tundus mul et ei kohtu me vist eal
Oo miks tundus mul kord siit sind leidma pean

Mari-Leen - Suure Linna Inglid
/tommi arvates on häbilugu et me selle laulu sõnu peast ei tea/

Inglid lendavad kõrgelt

Õrn ja habras on hing
Sulle ei meeldi , kui keelamas keegi
Kes seisab kindlalt tee peal ees
Hea on alati seal , kus puuduvad reeglid
Ilu on kõverpeeglis
Palju hiilgavam kui kuld

Ja nii sa lähedki teele
Kuid tean , su hinges on torm
Ja kõik on lõputult lihtne
Elu on rock and roll

Ref:
Kuid suure linna inglid lendavad kõrgelt
Paradiisi poole viib neid tee
Teises linnas seiklusi veel leida
Neile meeldib see
Meeldib see
Inglid lendavad kõrgelt
Sa ju soovid olla nendega koos
Ühe päeva liblikana lendad
Kuid oled liiga noor
Liiga noor

Nii, kui aeglane mürk
Mis muudab su meeli , elu magusaks teebki
Vajad kõike rohkem veel
Siis kui tuledes linn
Valgust vaid kiirgab , ja meelitab sind ka
See kaunis sädelev miraaž

Ref:

Siis kui päike sul taas särama lööb
On mööda läind öö
Kas muudad siis meelt?

Ref:

Liblikana lendad
Kuid oled liiga noor
Liiga noor


Renata - õigetest sõnadest on asi kaugel aga see on niipalju kui meie rahavaluuleand hetkel võimaldab
/reisoffissi laul igas olukorras/

Renata, Renata, Renata
Ei sind sa jätta ma vaatamata
Renata, Renata, Renata
Kui tuled vastu kõrk ilme näol

Renata, Renata, Renata
Kes küll su järgi sela õues vaatab
Renata, Renata, Renata
Miks sul ei meeldi su naabripoiss

Renata, Renata, Renata
/peab ikka Juuselt õiged sõnad lõpuks küsima/

Karulaane Jenka
/no kui see peas ketrama hakkab siis on tehtud/

Paksus karulaanes, metsakurus suures, kõrge kuuse all
õhtul läheb lahti ja ei anna mahti lõbus mäng ja trall...
Kuuse taevast vaatab,silmi lahti paotab küllap arvab vict,
et on tantsu nimeks, mida paneb imeks, rock'n roll või twist...

refrään:Kriimsilm, karuott ja rebane, siilipoiss ja jänes karvane
hüppavad üheskoos yksmeelses tantsuhoos karulaane jenkat.
Kriimsilm, karuott ja rebane, siilipoiss ja jänes karvane
hüppavad üheskoos yksmeelses tantsuhoos karulaane jenkat.

Mutt see puhub pilli, ninal uued prillid, nooti hästi tiab.
Trummi lööjaks ilves, ise tähtsalt pilves , rytmi paika seab.
Kontrabass on põrdal viiul tema sõbral tuttkõrv oraval.
Kõik on väga rahul, ükski pole pahur kõrge kuuse all...

Refrään:Kriimsilm, karuott ja rebane, siilipoiss ja jänes karvane
hüppavad üheskoos yksmeelses tantsuhoos karulaane jenkat.
Kriimsilm, karuott ja rebane, siilipoiss ja jänes karvane
hüppavad üheskoos yksmeelses tantsuhoos karulaane jenkat.

nummerdatud moeikooniga metsas

täna oli üks igati segane metsaskäik. ma ütleks isegi: Ajalooline kuid Läbimõtlematu.
minu tutvusringkonna ainuke teadaolev moeikoon avaldas soovi minu ja kylliga metsa tulla. no ja kes ei tahaks end koos moeikooniga jänestele ja oravatele näidata, eriti kui tibil veel tutikad päikeseprillid ka ninal. kohapeal ilmnes et koolinoored saavad tartukate puhul tasuta reg siis nummerdasime moeikooni ära: 10555. see oli see ajalooline osa üks.
raja läbisime esmakordselt (ex)proffesionaali pilgu all! see on ajalooline osa kaks. itaaliakeele-padjaklubi peeter oli lahkesti nõus meiega jalutama. (ta mainis ka ära, et kuuldused minu veidrusest tiibadega ringi joosta on jõudnud ka meie padjaklubisse). aga mis kõige olulisem: ta ei vaielnudki mulle rajal eriti vastu!
alles täna sain aru kui tugevad on pekitiidu konkurendid. meie küll nii ei jaksaks. nad muudkui jooksid mööda metsa aga punkti jõudsid ikka meiega samal ajal. nii et superhüperereroheline anni kaotas neile lõpuks vaid 2 mintsaga :DDDDD grazie mille!
läbimõtlematuks osutus orienteerumise juures kõige olulisem point: riietus. nagu otsustad koleriiete asemel midagi sportlikkumat selga tõmmata, nii on pekkis. tulemuseks katkine kand ja megakriimustatud jalad. peeter lohutas ka tegelt, et praegu pole hullu, et vat juunis on rinnuni nõgesed .... a kes läheb juunis metsa?
õnneks saabus täna pangast hunnik seb rohelisi peapaelu millega end järgmine kord varustada. ehk läheb siis paremini. peakski nende marketingile mingi kerge vihje tegema, et rattamaratoni raames üks karbitäis klaasilmi välja kirjutataks.

uhtoru need

jooksumaratoni asjad olid parasjagu nii, et saime neljapäeval taas ühe metsaskäigu lubada (mina+helen+kylli). kuna ilm oli mega siis kylli otsustas pilti teha ja meie läksime savimäe ringile.

kiirelt jõudsime teadmisele, et kui me käime mäest üles ja alla ja mõtleme leida mõne tee, siis me metsa jäämegi. mingil hetkel jäime kaardil mingeid segaseid kriipse vaatama: vada hell! kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem: metsast ilmusid guits ja dzäk. selgitasid, et kriipsud on Uhtoru Need. nüüd me siis igatahes teame ; )

mööda pokusid hüpeldes avastasime, et kosmeetiku külastamine on asendunud regulaarsete mudavannidega jalgadele .... ja ikkagi ei taipa aru mis valemiga kogu see asi pimedas hakkab välja nägema. kelgumargus küll seletas lahkelt, et käib samamoodi nagu vanainimestel pimedas ja teki all, aga ma vist veel liiga noor, et nii peeneid seoseid ette kujutada.
teooriad kaasekslejate riietest ja klaassilmadest jõuavad iga kaarditrenniga ka uute avastusteni.

täna ilmnes, et need kutid, kellest oli juba suppoorti loota, on kartma löönud. meiesuguste libasportlastega on ikka ohtlik end koos näidata: mõjub imidzile halvasti. aga seda nad ei tea, et karmale mõjub meie seltskond jälle hästi ;) siin näide elust enesest: olime merikesega paadiga merel ja üks sõdurpoustega paatkond hakkas samast kohast vette minema kui meie. merike veel hõikas, et ärge kiirustage, oodake meid ka! aga ei, poisid olid enne meist vaevu mööda saanud ja oli vaja machot panna. nagu nad liikuma hakkasid, nii nad ümber käisid... dõunt plei viz faie!

enivei, mul tekkis tunne, et manager ei viitsi ka meid ööselpimedas metsas otsida ja peab targemaks siiski mingi ühine metsasolemine ette võtta.

3 x 343 e inglid kesapõllul

et kui misside misioon on tavaliselt vööld piiss, siis miks meie, oma nõrga muskliga, läksime ikkagi spordimeeste püha üritust oma kohalolekuga labastama/kaunistama. manager julgustas ka, et me saame loota vaid alagaja õnnele ja jumala armule...

no me kõik kolm oleme seda spordiasja oma elus nats näinud ja seda ka, kuidas raffas enam sporti tehes riläks ei suuda olla. no milleks siis seda üldse teha kui sul naeratus näolt kaob ja ilusas metsas, keset jänesekapsaid ja lillelaulu tekib tahtmine kellelegi halvasti öelda? me tahtsime teha nats teisiti.

enne starti oli põhiline sünkroniseerida garderoob. merikese juhuslik shopping andis resultaadi, mis ilma mingi diskussioonita omaks sai. küünelakiga oli lihtsam ;) hommikune üleeestiline kogunemine türil oli segaste tunnetega. põhiline mure oli, et kuda tiivad vastu peavad. ja nagu me reisoffisisse numbri järgi läksime, tõdesime, et ega me keskmise spordimehe mõõtu välja ei anna. neile kes meile kaasa tundsid, et kuidas te vaesekesed küll niimoodi metsa lähete, vastas merike vapralt, et see on ju linnaetapp :D :D :D ja leidus neidki kes meid tantsutüdrukuteks pidasid :D

stardis saime aru, et meie merehaiguse ravim on jooksul tülikas kaasa tassida ja me konsumeerisime ta juba enne metsa jõudmist. kuubiku kokku panemisel oli helenil tolku uus-meremaa puzlevööldis veedetud tundidest. ja ma ei uskunud iial, et atlantisest üle kaarsilla kaare stilettodega koju minek võib kunagi kasuks tulla! no rongil tundsin end (võibolla tiibade tõttu) väga turvaliselt ja ei saanud aru nendest vendadest, kes hiljem rattakingad teemaks võtsid. finišis oli vaid nats kahju, et kyllil veel lube pole. õnneks on nüüd see viga parandatud.

võistlus ebaõnnestus täiega: merike kaotas huuleka, mina murdisn küüne ja kolme peale saime ka kaks sinikat!

harjutused iseseisvaks eluks

hommik, kui pidime merikese & kylliga paadiga merele minema, oli muidugi mega - sadas lund ja muid pussnuge. vahurche viskas meid jõele ja kadus - ei mingit tüdrukutega koos veele minemist. no meie kurvastamiseks läheb enamat vaja :D lisaks avastasime, et merike suudab seda asjandust suht sirgelt juhtida. see kõik ei muutnud vahuri arvamust meie laiskusest, nõrkusest ja allumatusest....

siis läksime kylliga Kaardiga Õue mis osutus üheks väga lõbusaks ettevõtmiseks. ja mis kõige olulisem: mul on nüüd EOL number. kui järgmine nädal helen lõunaosariikidesse ilmus sai ka tema nummerdatud. aga võrreldes sellega, mis me kylliga lähtel nägime-tegime, oli vinso maastik nats trikim. juba esimeses trennis jõudsime kohutavale tõdemusele: orienteerudes ei tähenda roheline värv muru, vaid seda kohta, kuhu me tiibu pidi kinni jääme. lisaks nägime oma jalgadelt, et miniseeliku hooaeg on teadmatusse kaugusesse lükatud ... :(

merike ei jõudnudki metsa enne kui türil aga selle eest sportis ta hoolega paberlikult ...

spordipedenduse uus tase: lumelaager

pärast maratoni oli toss täiesti väljas: poolteist kuud ne-riba-ne-mjasa, ei jõudu ja ei mingit trenni ka. merike köhis ja helen õppis jne. vahur pani meid xdriimile kirja ja seekord ma teda ei uskunud. et jälle hakkab mingi susserdamine. helen helistas, me olemegi kirjas! no siis tuligi lihtsalt konstanteerida fakti, et vähemasti on meil tiivad olemas.

aprillikuu lähenes ja oli vaja tegutsema hakata. no mis teha? vahur aina käis pinda: mida ma sellise tiimiga teen - laisad, nõrgad ja allumatud! üks on välismaal, teisel pole aega, kolmas teeb eiteamida.

mina ja helen alustasime siis hooaega lumelaagriga Kamchatkal. kas asi oli tõesti Avacha vulkaanis või milleski muus aga oma patareid saime piisavalt täis et astuda järgmine otsustav samm: kanuuga veele.

susser-vusser

no ja siis hakkas see vahuri susserdamine pihta:
et vaja ikka naistiim välja panna ja merike tahaks hullult. ja merikesele ütles, et mina tahan ja kui tema tuleks siis oleks helen ka käpp jne. ja helenile jälle vice versa jne

meie piirdusime naljadega: et mis me endale nimeks paneksime Karmid Kobrad või Kurjad Kanad või ... no ja kui Vahuri Inglid (charli omade ainetel) said välja käidud siis teema vaibus.

vahur jätkas puksimist ja mölisemist. tarvitses öelda, et ujumises hakkavad ajad heaks minema siis jõudis ta kommentaaridega ikka xdriimini: et harjuta harjuta, kevadel läheb võhma vaja. kui Otepää MK-l tehti korraldajatele võistlus, siis hakkas jutt teemal: kõik on tublid välja arvatud reissoffis. ja samamoodi käis susserdamine, et helen oleks nõus startima kui mina oleks ja merike tahab ka hullult. ja muidugist ma ei hakanud helenit tshekkima, et kas ta on nõusoleku andnud .....
ja juhtuski nii et 8 aasta jooksul esimest korda läksin MK-le suusad kotis. päev enne seda tuli ärkamine: apike, meil pole midagi selga panna! viimases hädas ostsin tiivad. merike ja helen olid esimese raksuga mu valikuga rahul. starti läksime taustajõudude armeega: krissu redbulliga, aet huulekaga, pässu puudritoosiga, jne. ainult sandra ja jürgi poodiumil viibimise õppetund neljapä õhtul oli ajaraisk :D

kuna üritus kukkus välja erakordselt lõbus, hakkas tekkima nõuveibäkk olukord. võbla helenil ja merikesel on nats teine tunne aga ega ma enam täpselt ei mäleta. selge oli igatahes see, et toetajate puuduse all me ei kannata.

miks ma otsustasin täna sellega pihta hakata

eks vist selle pärast, et kui täna Helen helistas ja küsis, et kas ta paneb mu Rõuge Rattamaratonile kirja, siis tuli "jah" poole sekiga. ja hiljem jõudis sellele järgi mõte: "hm, see oligi see, millest me jooksumaratonijärgsel Krooksus kudemisel rääkisime - Süvenev Spordipedendus!" et aasta tagasi ei oleks tema seda küsinud. ühesõnaga on olukord kuidagi kiiresti muutunud ja ise ka ei saa enam pihta kuidas enam pidama ei saa.

arvatavasti oli skeem umbes selline:
1) juuli 2006: AURA keskus läks juuliks remonti ja meil kylliga tuli leida endale alternatiivne trenn. offisi akna tagune uisurada saigi märkamatult uueks AURAks.

2) marti otsis uisutada oskavat tütarlast võrru xdriimi A-rada sprintima ja kuna kõige rohkem naistuttavaid on rahavatarkuse järgi karudel, siis tema poole ta pöörduski. karu ei viitsinud mõtlemisega (ja minuga läbirääkimisega) pingutada ja ütles, et mina kindlasti nõus. ja marti andis meid üles. no ja siis ei lubanud mul uhkus starti minemata ka jätta. hirm oli sajaga nahas: elus pole stardinumbrit kandnud, ratast pole sõitnud, kaarti pole kaugelt ka näinud, tiimikaaslaseid pole elus näinud ... õnneks lugesime seiklussporti tutvustavat juttu alles pärast :D eks seal stardis nats võõrkehana olin: jõin oma pauerbaari kokteili ja tonksisin asjalikkuse mõttes varabaga kummi. muu raffas tshekkis hoolega varustust ja tuttavad arvasid, et ma olen jälle vahuriga kanuusid tassimas.
spordipäeva järeldus oli: kui sul on hea seltskond ja natukegi vastupidavust, siis pole vaja mingi bõkk olla et xdriimil end tuulutada. kõige üllatavam oli teadasaamine, et olen vajadusel võimeline poolteist tundi järjest jooksma :)

no ja siit edasi ....