 |
| maniküüri kontroll |
 |
| tints valib endale suvilat |
Meie noor ja roheline oli nii energiat täis, et suutis meid esimesse punkti minekul sörgile ärgitada ja garaaziuste lugemiseks võttis endale iseseisvalt kohe pikema tiiru.
Oli õpetlik teada saada kuidas kaaslinlased oma pühapäevi prügihunniku kõrval päevitades veedavad. Ermi taga metsas majas punkti võttes oli lõpuni selge, et tänane päev lähebki linnalähedaste prügiobjektide imetlemisele. Koleilu balaansseerisid ainult täisõites sirelihekid.
Kruusakarjääris tegime oma esimese omast lollusest tehtud lisaülesande, kuna kaart ei kõnetanud meid vajalikul määral. Edasi kuni rattarallini saime juba tähed selgeks.
 |
| liisu hoiab silda püsti |
 |
| küngas künka taga |
Rattaralli üle võin ma lõputult halada ja viriseda ning tahaks ikka kunagi selle asja rajameistri käekõrval läbi jalutada. Näituseks: algusest 2,02 km, sõita vaja 0,71 km edasi ja järgmises punktis peaks algusest olema 2,28 km. Minu mata ei võta neid asju, aru ma ei taipa mis kosmiline kell neid kilte kokku peaks arvama? Niisiis panime nii nagu bullod ees olid läinud ja üritasime interpreteerida kunstniku loomingut inglipeale vastuvõetavaks.
Esimene punkt tuli õnneks lihtsalt, sest kraav on kraav. Edasi kärssasid juhtmed juba täiega ja varsti olime omadega igaüks eri pildil. Vahel oli Tints ees ja siis mina taga ja siis vastupidi. Liisu aga üritas ikka oma matemaatikaga asjast läbi murda. Lõpuks meenus mulle vanadest rattaralli piinapinkidest üht-teist kasulikku ja järgmise punktile panin kogemata pihta Tintsu kodu juurest bussipeatusest.
Kuna nendest pildikestest oli koblakas siis üritasime ratsida kohaliku teadmise pealt, sest Tints on ju ümberkaudsed teed kõik rattaga läbi sõitnud. Aga nagu ütles onu Remus: rebaseonu kavalus läks tühja. Tegime pikemat sorti rattatrenni, millest ma seekord pikemalt ei räägi, sest Tints põdes seda liigutust päeva lõpuni :)
 |
| rattaralli mõttepaus |
 |
| rattarada |
 |
| tints on kaardil |
Kuni selle edel-ida-loode ülesandeni läks kõik ludinal. Seal üritasime olla korralikud ja kõik ise teha, aga ei õnnestunud. Kuna päeva eesmärgiks oli läbida täisprogramm, siis võtsime need trahvipunktid vastu raske südamega. Pole ju hea toon Liisule kohe esimene kord käegalöömise eeskuju näidata.
 |
| selle maja me võtame, siin on ruumi ka mullivannile |
Üldiselt oli neid rattapunkte liigagi palju, kuigi mulle meeldis, et nad ei olnud kõik teeäärsete elektripostide külge pandud, vaid ikka oli põhjust natuke kõndida ka. Hakkasin vaikselt otsast kanuussejõudmist igatsema ja muudkui mõtlesin omaette, et põhjaingel paneks siinkohal juba rattamüügi kuulutust netti üles ja ka lõunaingel mõtleks ka ainult kanuusse saamisest. Kõhud lõid ka juba pilli ja Suur Plaan nägi ette, et kanuus teeme ühe mõnusa söömaaja. Lisaks sahistas juustes selline mõnus tuuleõhk, et Liisu hõikas vahepeal, et hakkab vaikselt kraavi kalduma.
 |
| tammepuu all |
Kanuualas oli kõik kontrolli all: Raks näitas ära, et roosa vihmauss on läikima löödud ja ootab meid stardivalmilt; Urmo isa tegi poku Roberta elust fotoülevaate, jne jne. Kuid enne paadiga merele minemist oli meil ette nähtud ka üks jooksuring.
 |
| tervet tammepuud ei õnnestunud pildile suruda |
 |
| snäkid ootavad ridikülis, varsti on lõuna |
Paras porno see oli, kuid tiibu ei murdnud. Ainus helge hetk oli see suur tammepuu keset kolemetsa. Viimases punktis tahtis muda vägisi kossid endale võtta ja Liisu tõmbas suisa sabapidi kinni, kuid ära me sealt pääsesime.
No ja siis tuligi see päeva litakas ära – kanuuala lukus. Ilma kanuuta on minu jaoks see üritus poolik ja ratas jäigi ülidomineerima. Teiseks muidugi see kahju, et ei saanud tervet harjutust teha.
Kvissentali jõudes oli meil ka paar helget hetke, kui me teiste jälgedes rattaid mäe otsa ei jätnud ja poolsaarele õigetpidi lähenesime. Viimasel rattaotsal kohtasime ka selle päeva parimaid ergutajaid: üks väike tüdruk seisis teeääres käes suus plakat GO! GO! Polnud pääsu, tuli viisakalt edasi vändata.
 |
| mudavannid |
Laevaronimisest linnapoole sõites hakkasime vaikselt nuputama, et kes siis mida seal kaarsillal tegema hakkab. Kuna Tintsu keha on seestpoolt metalliga toestatud, siis ei saa teda vette lasta – läheb veel äkki rooste. Liisu valis traadisõidu ja mulle jäi jälle redelil kõlkumine. Urmol oli ekstra õel naeratus ja eriti märg vest juba minu jaoks valmis. Kogu selle vee kohal kõlkumise ajal pidin veel kaldal kaasaelavale koolitatud fotograafile õpetama kuidas telefoniga pilti saab teha :) Vesi oli üllatavalt ebakülm, kuid sellegi poolest väga märg.
 |
| kuhu nüüd |
Finišipoole jalutades oli Liisu hammaste külmaplagin juba kõrvulukustav. Teadsime, et ees on veel mingi torniharjutus. Mina veel praalisin, et mina kõrgust ei karda ja et tegelt ma olen piisavalt väsinud, et üldse midagi karta. Ja üldiselt lubas Tints järgmise ülesande enda peale võtta.
 |
| purjetame |
Ronime üles ja mida asja! vaja jälle nööri otsas kõlkuda!!! Vaatsime seda asja seal ja esimene mõte oli, et nõu vei, see asi tuleb vahele jätta.
Tints pidi jälle kahjuks ei ütlema, sest ei ole tal seda haaramise kätt. No ja mina, pole ju elus ever ühtki lõuatõmmet suutnud teha, mida mina sinna kõlkumisse lähen? Nii et asi polnud seekord hirmus, vaid teadmises, et see käib üle minu saiavormi.
 |
| kiigun |
Ülesande juhendaja tüdruk oli hullult kannatlik ja põhjalik. Tänu tema hoogsale õpetamisele vist ainult läksimegi üritama. Tema väitel oli seni vaid üks naistetiim loobunud ja mõned üksikud ka küie otsast pudenenud.
Kuni Liisu ronis olin mina hirmust tema pärast kange ja ei julenud ise proovida. Ja kui Liisu oli hakkama saanud, siis polnud mul enam viisakas proovimata ära tulla. Viimased liigutused seal rippudes olid veel hullemad kui seal öösel traadi küljes kõlkudes. Seda atraktsiooni jäävad mulle nüüd mõneks nädalaks meenutama mõnusalt prisked sinikad kätel ja jalgadel. Lisaks olin suutnud endale päikesekaitsekreemi vaid poolele käele määrida, nii et pool kätt on tänaseks hõõguvalt tulipunane.
 |
| väike suplus |
Finišis võtsid meid vastu Maare Anniga, ülejäänud rahvas oli ammu juba koju koti peale komandeerunud. Andsin Maarega edasi ka tervitused Lahtistele Leekidele, kes sel hooajal nõrka panevad. Me tunneme teist puudust!
Viimastel hooaegadel on iksdriim nii hullult spordiks ära läinud, et meiesugustele jalutajatele pole enam varsti kohta. Ju siis pole meie eeskuju eriti nakkav olnud. Ei olegi variantigi, et poes jäätisepausi teeks. Seekord puudus selliseks shoppamiseks ka vajalikke asutusi, kuigi raha oli paksu patakaga kaasas. Mingil rattalõigul võttis keegi noormees külma õlle teema üles ja siis oleks küll heameelega mõnda poodi sisse astunud.
 |
| eelviimane pingutus |
Seekordne 48 punni andis varasema ööetapi pikkuse välja ja ma eit taha ettegi kujutada mis siis veel ööseks planeeritud on. Kui meid kuri kuningatütar poleks täna tagant piitsutanud, siis tavatempoga oleks meil see päev veel vähemalt tunnikese poolteist pikemalt läinud.
 |
| konkurendid aitavad laibad veest välja |
Päeva kokkuvõtteks siis, et oma lollused tegime ikka ära, vahel vedas vahel mitte. Kuidas edasi, seda vaatame jooksvalt. Ööseks vajaks siiski väikest motivatsioonilaksu. Hetkel on konkretiseerimata tahtlus. Nagu näiteks siis kui tahad lihtsalt midagi head aga ei tea mis see konkreetselt on. Kui täna oli variant kas minna orienteeruma või sambat tantsima, siis valisin kõhklematult viimase.
 |
| puhtad tüdrukud |
 |
| liisu jõu ja ilu numbrid |
 |
| jälle kõlkumas |
 |
| liisu esimene poodium |
 |
| rattaralli mu arm |
 |
| tossupuhastus |
