haanja jäätisedieet

sel sügisel ei õnnestunud meil kuidagi hooajalõpu setuländi lumelaagriks kalendreid omavahel sünkrooni saada. tuli juba tunne, et enne aprilli polegi lootust terve tiimiga kokku saada. aga head asjad juhtuvad tihtipeale siis kui sa neid oodatagi ei oska ja seekordne lumelaager sai erinevalt varasematest peetud rohke lumega.

lõunaingel kutsus meid esimeseks jõulupühaks haanjasse verivorste alla raputama. jalutuskäigu jooksul värskes õhus oli väljakuulutatud 20 kohaliku mäetipu vallutamine. põhjaingel oli parasjagu just oma setuländi ranchot visiteerimas ja lubas meile sauna kütta.

lisaks mulle, kyllile ja merikesele võtsin kaasa ka järelkasvukoondise ja prof kivimaa, kes olid piisavalt kogenematud ettenägemaks erinevaid definitsioone jalutuskäikudest. kohale olid ilmunud ka firmasportlased, kes olid oma ridu tugevdanud naisjõududega. marti läks seekord matkale uue starteegiaga - üllatas sellega, et oli vahelduseks oma tavapärasele nonstop mölale vait.

meie anni ei saanudki seekord auväärse moeikooni tiitlit endale, sest leidus ka neid kes lumes sumpamiseks olit kingad ja teksapüksid valinud.

kohalikel mägedel on kõikvõimalikud popid nimed, millest mulle jäi seoses lõunaingli mustikamuffinitega meelde vaid esimene ehk mustikmägi. munamäks olid tal kindlasti keedumunad varuks aga seda me ei saanudki teada... ja lund lumekest oli kõikjal pea põlveni. liisu ja merike tegid natuke ka snõuaarti ja vajutasid metsarahvale rõõmuks hangedesse mõned lumeinglid.

supplaiga panime aga suhteliselt puusse ja juba kolme matkatunni pärast olid kõik joogid joodud ja söögid söödud. järelkasvukoondis osutus üle ootuste energiat tarbivaks ja kuigi me merkesega lume söömisel head eeskuju näitasime, ei võtnud nad algul sellest vedu.

tunnikesed kulusid ja mäed allusid vallutustele ja joogijanu muudkui kasvas ja tuisk tõusis. minule maitses igatahes iga järgnev suutäis haanja jäätist järjest paremini. ja lõpuks murdusid ka anni ja liisu.

kõiki 20 tippu me siiski metsast üles ei otsinud, sest 8 tundi oli nii mõnegi meie seltskonnast söestanud. noormatkajaid sai eduka päeva eest premeeritud võrus mendi mäki nimelises vabaõhu hamburgerirestoranis.

prof kivimaa aga ei saanud ikka aru, et miks peaks end värskes õhus liigutama rohkem kui tunni, mis on täiesti piisav õlleisu tekitamiseks. sest tundide lisandudes ei pidavat õlleisu suurenema vaid jääma ikka sama suureks ja järelikult pole üleliigsel müttamisel mingit loogilist põhjendust. ühesõnaga jäi tema jaoks ikkagi küsimärgiks, et, miks me teeme seda mida me (ja need ülejäänudki kes seiklemas käivad) teeme.

inglitiimi õhtusel koosistumisel võeti vastu otsus, et kuna päev möödus kadudeta ja üllatuslikult on merikesel keset talve üks vaba pühapäev, siis võiksime sel talvel ka jõulumäe seikluse kaasa teha ;)

head sedasamustki kõigile!

pildid tegi kylli

spordimülka 2009 kokkuvõte

kui nüüd päris aus olla, siis paneb jätkuvalt imestama asjaolu, et oleme ka sellel hooajal metsast iga kord kaduteta välja tulnud! lasta meiesugustel kolmel blondiinil kaardiga metsas ekselda on turvalisuse väljakutse igale võistluse korraldajale. järgmise xdriimi hooaja toimumiskohti vaadates tundub küll muidugi, et urmo on sellest lõpuks aru saanud ja vähemalt öise etapi saarele viinud. nüüd saab ka külli vast rahulikumalt hingata ja ei pea muretsema, et me kuskilt elektrikarjusest läbi murrame. muidu võiks hooaega lugeda kordaläinuks, kuna poodiumi koht nihkus järjest lähemale ja a-rajal olime pidevalt medalikonkurentsis. seega oleme uueks väljakutseks ehk talviseks xdiimiks redised ning karud ja ilvesed võivad nüüd hakata evakuatsiooniplaane välja töötama!
isiklikus plaanis tuleb ilmselgelt teha korralik süvaanalüüs-kuidas küll sai nii sügavale spordimülkasse vajuda-sest see, et ühel aastal saab läbitud nii marcalonga, vasaloppet ja berliini jooksmaraton näitab ilmselgelt, et hädasti oleks vaja kedagi, kes puuhalguga selle ajuraasukese tagasi tooks…

kingitud obene

kõiki meid häid lapsi ähvardab lähitundidel kingitud obeste, kelle suhu pole viisakas kinkija nähes vaadata, omanikuks saamise oht.

helen, soovides mulle loomulikult parimat, suutis mulle laosest tuua aga sellise kingi mille suhu vaatamine ei tule minu puhul kõne allagi. ausalt öeldes ei julge ma seda obest isegi mitte vaadata ja paigutasin ta köögis suure õllekruusi varju. pereliikmed avaldused, a la "näed, jälle ta liigutas!", ei ole aidanud psühholoogilist barjääri lõhkuda.

Ühesõnaga, olge nende kinkidega ettevaatlikud!

Jõulu kõigile!

komplimenteeritud

eilne horoskoop ütles: päev sobib hästi sportlikuks tegevuseks, kuid harjutama peaks siiski asjatundja käe all. eelmise nädalaga sai suuremale klaverikulutamisele joon alla ja lumi tuli maha nagu tellitult, et ma saaksin jälle kehakultuurseks hakata.

otsisin instrumendid välja ja võtsin suuna suusaklubile, kes meie naabrusest põllumeeste võimalsse on kolinud. novembris haanjas esimest lund proovimas olles tuli meelde, et hooaega tuleb alustada suveparaka maha kraapimisest. nüüd oli plaanis siis haanjas partnerkaardiga alustatu õigete koludega lõpuni viia. kuna kontorirottide suusavarustus on suvekorteris ühises kotis, saabusin suusabaasi nagu tippsportlane - 6 paari suuskadega. suutsin jälle oma parimate päevade asjatundja näoga sisse marssida, nii et esialgu ei võtnud mu appikarjeid "mis ma nüüd tegema pean?" keegi tõsiselt. lõpuks tuli kerstin ja tegi kohalikule rahvale selgeks, et kui mina tegutsema hakkan, siis jäävadki need suusad selleks talveks liigse rasvakihi alla.

mina olin selleks ajaks juba ühle suusale roosad täpid alla teinud ja vabad inimesed mu suusakoti kallale tööle suunanud kui saabusid ka treener tiia ja kaasõpilane tael. nühkisin juba oma arust eksperdi kombel plastmassist jubinaga mööda suusatalda kui tuli ära kompliment taelalt: "kas sa mees oled või, et niii aeglaselt liigutad!"

lao treeninglaagri aruanne

tugevad oleme me niikui nii, seega selle aastane laager rõhus mõistuse ja vaimu treeningule. esimese õppetunni saime hong kongis-õige riietus on ilu alus! külalislahke hong kong pakkus meile kodust ilma…brrrr...olles kotti pakkinud 4 mikroskoopilist hilpu ja dressika tuli peale esimest deiti selle linnaga veenduda, et sinine ingle pole ikke suurem asi küll! igatahes tean ma nüüd kuidas kirjutada hieroglüüfides "exit"(kaks reha ja öökapp) ja "in"(telk ja öökapp). ilmselgelt väga vajalik teadmine!

kuna see hooaeg tõestas, et kanuu on meie nõrk (väga nõrk, hävivalt nõrk, uskumatult nõrk...) külg-sai mekongi jõel treenida nii julgust kui ka õppida proffidelt pählikoore kasutamist. indiaanisüst "must koer" nüüd küll enam probleeme ei tekita. pähklikoore püsiasend ei võimaldanud 2x8h jooksul mujale vaadata kui kõrvale-imetleda kaunist loodust ja ette-vaadata ees tüürivat sitket lao poissi, siis on mul nüüd kõik popid lao tüürimise nipid teada. hoidke alt konkurendid, kui vaja paneme ka narva veehoidlast üles!


orienteerumist sai harjutatud hong kongi ja bangkoki lõpututes kaubanduskeskustes-ütleks, et mets on ses suhtes palju lihtsam pleis. üks restorani otsimine hakkas vägisi meenutama teatud kuulsat raiesmikku ühel unustamatul ööl. ja dzungli orienteerumiskaarti oleks vist väga iizi teha-A4 tume-tumeroheliseks, üks joon teed tähistama-ainus töö oleks vist nende lõputute kõrgusjoonte märkimine. järgmise hooaja vajalike teadmiste hulka kuulub kindlasti teadmine, et kuningkobrad hommikul magavad ja elevandi seljas munamäest alla tulla oleks erakordselt ebamugav.

kuna peale igat xdreami järgneb ka relax osa, siis seda sai treenitud vang viengis mööda jõge tubides ja lastes end kõrtsi vedada. peakõrts nägi välja nagu oleks ischgli karukõrts paela otsas laosesse veetud. lumelaudu asendasid traktorikummid.
vaimu sai treenida suunal vientane-bangkok-hong kong-london-helsingi-tallinn. miskil kahtlasel põhjusel on sama vaimutreeningu treeningkava sattunud ka meie põhikonkurentide kätte. heiti ja maare blogist võis lugeda kuis nad selle minutilise täpsusega läbisid suunal hong-kong-helsingi 6 päeva varem:). rahvusvahelise võrdsuse tagamiseks olid lennufirmad selle vähemalt minutilise täpsusega paika pannud. uued hooaja trendid on pikk kael ja lihtne söök. power bar jäägu hawaiisse:)

meesvõimlemise ime

Eile kirjutati eesti spordiajalukku rasvase pealkirjaga uus peatükk, kui marti ja karu 60 aasta juubelipidustuste raames toimus gigantide surmaheitlus ehk siis eesti meistrivõistlused meeste iluvõimlemises. poiste eesmärgiks oli leida eestipoolne esindaja meeste iluvõimlemise emmemmile. kõik pealtvaatajad said tugeva näo ja kõhulihaste treeningu ja ka häälepaelu sai tublilt võngutatud. mulle igatahes ei meenu, millal ma viimati nii palju naersin.

8 võimleja seast tõid sünnipäevalapsed ära nii kulla kui ka hõbeda. konkurentide sportlik

eeskuju oli nakkav ja õhtusel rannapeol pässiga pinksi mängides suutsime kahe peale palli lömmi lüüa, nii punni said musklid aetud.

kutid olid hullult vaeva näinud. kui marti kippuski karu meiki pisut vanaldase prostituudi omaga võrdlema, siis see oli vaid konkurendi psüühiliselt rivist välja löömiseks. publik suhtus mõistvalt ja siira poolehoiuga ka raigi kaenlaaugu karvade ärakukkumisse, ning kohtunike poolt antud

punktides sellised pisiäpardused ei kajastunud.

taas sai täiendust ka lemmikrubriik:

ajaloo ilu

väike täiendus lemmikrubriiki :)