eile käisime sprinditempos uusi kehahooldusi tarbimas. nagu ikka, oli avalöögiks kodune kostüümidraama. üks kohustuslik programmi osa jäi minu süül nõrgaks - kuna tulin merikesele uksele vastu hommikumantlis, siis ei julgenud ta klubisse minekut teemaks võtta. õhtul üritasime kõikvõimalikel ilmasaitidel surfates vihma minema võluda aga erilist efekti polnud hommikuks see tegevus andnud.
nii ütleski heleni hommikune sms lühidalt "brr".
otsisime vihmavarjud välja ja tõime numbrid ära aga liigne vettimine ei olnud siiski esimene valik. niisis leidsin abivalmi noormehe omale vihmavarju hoidma, kuni rattad numereeritud said.
ka manakeri tuunisime enne starti üles. merike tõi talle mütsikese, et poiss kaldalt meile paremini silma hakkaks, kui me merel vapraid kanuuharjutusi teeme.
kõige uuenduslikuma varustusega esines helen. ta käis suvel inglsmaalt haitek ingeldusasju toomas. YSL toodab seiklussportlastele mõeldud huulekaid, mis käivad musta sametpaelaga randmele ning mille toos sisaldab ka peeglit ja on pealt kaunistatud kristallidega. äärmiselt vajalik aksessuaar kui spordirajal ei leidu peeglitega varustatud teeninduspunkte ja tiimisärgil ei ole huuleka jaoks taskut.
stardis tsillisime nii rahulikult et kaardi taipasime maast võtta alles kylli märkuse peale, et kõik ümberringi juba tegutsevad :) siiski pole me nii udud, kui meie sõbrad firmasportlased, kes üksteist veel pool tundi pärast starti stardialas otsisid ja meist nad sinna otsima jäidki ...
seekordne kanuutamine oli üks paras merelahing :) kanuusid käis muudkui ümber ja siia ja sinna sagimist oli sajaga. vee peal õnnestusid meil kõik manöövrid suurepäraselt aga massipsühhoosist kantuna läksime ka meie kanuud metsa jalutama ... antimaniküür ja mudaravi vaheldumisi ja kuidagi ma ikka lõpuks veeni end välja murdsime. kõige selle tulemusena jäi metsa maha nii põhjalik maantee pinnasetöö, et sinna võib nüüd killustikku peale vedamata kohe asfaldi maha panna. niipalju siis vanast heas kanuutamisest :)
pärast ujudes järve ületamist aitasime heleniga arakantil aaraja juhtgrupis olla :))) see ujumine oli kerge eelmärjutamine kõigele järgnevale ... nagu helen ütles: üle kuue on juba mitu. ja mitu on meie jaoks piisavalt suur ujumiste arv, et särk ja püksid kolme tunni vältel ära ei kuivaks.
majandussurutis on inimesed tunduvalt rõõmsamaks ja lahkemaks teinud. mitte et keegi meie vastu oleks varem ebaabivalmidust üles näidanud aga seekrod oli rahvas eriti üksmeelne. vaprad meremehed päästsid meid korduvalt kõivõimalikest mudaaukudest, tänk ju ool ;) rabas sai sprint uue tähenduse. ca viieteistkümne tiimiga jõhvikasoos käies konstanteerisime, et sprint on see kui kõik kõnnivad. helen tegi vahel ka usain bolti ja jäi sprintides tossupaelu siduma. hullult kiire oli ühesõnaga. ja need turbamähised olid meie nahale tõeliseks mineraalidepommiks ...
sookailuaroomidest saime ilmutuse osaliseks ja näitasime üles loovust, sest taipasime garaazi juurest ühe kohaliku onkeliga lävida ja jätsime rattaralli lõpust ära mudalõigu ja veeresime ennastsäästvalt mööda asfalti ;)
enne finishikaavat pidime demmima ka tõkketest üleastumise ja pingialt läbironimise oskust. krissu ja yv olid oma kurkide-tomatitega olnud liiga popid aga rummikoogid olid nad suutnud siiski säilitada. kaava külmutamine oli kylli kontrolli all.
statka aia ääres käis hull solberdamine. pesunaisi oli seal sellised ja milliseid. doc kiuts näitas meile ette kuidas joogipudeliga rattapesemine käib ja nii me siis võtsime ka positsiooni sisse. märkus minu aluspükste halli värvuse kohta oli siiski lubamatu :)
supiköögis toimus haavatute ülelugemine. marti oli jäänud paariks nädalaks ühejalgseks ja merikesel oli küüs murdunud. teised paistsid enam vähem ok. paavo tegi meile koridori peal ka natukene antsantsonit ja puha. päeva lõpetuseks lubasime endale ühe shopingutuuri ja ostsime viimaseks etapiks ära roosad pokaalid, sest õigete kummikommidega oli paidemail keffasti.
millegipärast on otsustatud meid taas põhjendamatult ühe traffiga ahistada. ei tea kas urmo tahab lihtsalt, et me talle kirju kirjutaks. urmo, kallis, me võime sulle niisama ka kirjutada, ütle vaid.
5 comments:
ma ikka tõsiselt mõtlen kui palju see exdream oma ilust-valust-võlust kaotaks kui teid, meie kallid inglid seal kõigi tuju tõstmas poleks!
Tänud teile sombusesse pühapäeva helge meeleolu toomise eest ja lubame krissuga pidulikult Viitna etapiks raja äärde parema varustatusega supportima tulla.
YV
YV, sinu võileibade serveerimise ajastus oli filigraanne! Ja ma ei kujutanud varem ettegi, et tomat kaavaga nii hästi maitseb ...
need võileivad väärisid kindlasti Aasta Gurmeetoidu tiitlit!supper!!
ma olen teis pettunud, mina mõtlesin, et te lendate üle haisvate kraavide, a mida ma nägin. tiivad võeti seljast ja muutusite mustadeks kaanideks:))))
Ott
kraavis ujumine oli stiilipuhas solidaarsuse väljendus ja silmaringi avardamine ;)
Post a Comment