umbrohuhävimise test e inglitega iksdriimi matshoimidzi kallal

ettevalmistus laupäevaseks otepäälesõiduks oli tõsine: uued patsikummid, uus huulekas jne. ühesõnaga kott sai peaaegu sama suur kui mk-le või suverullile sõites. merike polnud viimasel kolmel nädalal üldse trenni saanud, mina olin nädal otsa angiini ravinud ja helenil oli hommikul kerge palavik. merike ütles, et nüüd saamegi teada kas umbrohi hävib.

kuna tulevaste tundide värvieelistus pidi valge-oranzi värviline tulema, mõtlesime et täna on selliste särkidega poisid üle keskmise popid. esimest populaarsusetaloni nägime valga maanteel jalutamas ja järgmine ootas meid pekitiidu kehastuses pentaka adminni leti juures. me ei jätnud juhust kasutamata ja käisime pidevalt tema juures silmi selle värvikombinatsiooniga harjutamas. lisaks oli tal koduperenaiselikud tiimikaaslased, kes meie süsivesikuid oma külmkapis lahkelt jahutasid, nuga laenasid, rattaparkla teenust osutasid, kämelpäki sisse eriti tervislikku asja vaaritasid ja kellel oli vikerkaare värvides !!!!!! joogipudeli vöö (tahaks kohe seda venda näha kes selle disainis). tänks.


mida teha laupäeva õhtupoolikul pentagonis enne õhtust õue minekut? no me olime ikka oma stampides kinni ja tegime nagu tavaliselt: soeng korda, meik korda, aksessuaarid korda. nähtavasti sellest tulenevalt ei jõudnud meieni ka tunne, et õhtu saab tavapärasest kambäkis käimisest pisut erinema. võileivad said valmis ja isegi manakeri käis meid installatsioonitöödel abistamas.




enne starti saime ka kelgumargusele juubelikingituse üle anda, veresuhkru stabiliseerida, offiga lõhnastada ja maniküürikontrolli teha ;) nagu ilmnes on meil päris palju poolehoidjaid tekkinud, kes meid stardis tervitasid ja ergutasid.

päikeseloojang pühakal oli mega. järv õhkas mõnusat soojust ja üldse oli väga ilus. ja offi kasutamise eelist oli märgata teiste tiimide kungfu liigutustest. ujuda oli soe. helenil tuli tossupael lahti ja ainult mõttejõuga suutis ta mõlema jalanõuga kaldani jõuda. järgnev ojaületus bernhardi juures oleks saanud peaaegu merikese tiibadele saatuslikuks. nibin nabin saime tal kratist kinni enne selili ojja prantsatamist.

rattaalas ootas meid supporttiimipealik kylli. oi kui hästi maitsesid meie buliimikute klubile need võileivad, mis me õhtul olime komplekteerinud, mmmmm. julgustas meid ja viis porised riided kuivama.

esimene osa ratta seljas oli vaatamata kuivadele riietele jube külm. kui tõusu peal hakkaski soe siis laskumistel oli jälle külm kontideni. aeg ajalt ikka mõtlesime, et mis me teeksime samal ajal diskatekas, et kui jama pidu, et kas siis läheks juba koju või veel ei läheks.

jube ilus oli aeg kui päike hakkas tõusma ja sakssoolt tõusis udu. seal lähedal oli ka meie selle öise jalutuskäigu kõige raskem osa. see rattaga põllu kündmine pole ikka meie kontidele mõeldud. ja kui hästi maitses snikers...

kui kääriku jooksuetapp oli tehtud ja merikese lõualuud enam haigutamise tõttu kinni ei tahtnud püsida, tuli kusagilt saada kofeiinilaks. kõne abiliinil ja 5 min pärast ootas meid oma terrassil kohvi ja võileibadega sihva noormees. ma arvan, et ega ta aru ei saanud mida ta tegi ja päriselt üles ei ärganudki. meile igatahes oli see megaabiks, sest järgmised rattapunktid läksid tunduvalt kiiremini. ei saaks öelda, et me seda munamäge just nautinud oleksime aga tehtud ta sai.

statkale jõudes oli jälle nii hea meel näha, et sõbrad ootavad meid. ja mitte selliste nägudega, et kus te laiskvorstid olite ja miks te kiiremini ei liigutanud. leidus ka abivalmeid noormehi kes natuke mulliveini turgutuseks pakkusid. panime päikeseprillid ette ja läksime teffandi nõlvadele jalutama. mk aegne tolgendustöö oli abiks et kaarti ja loodust omavahel ajus kokku viia. uskumatu millest võib kasu olla.

vastuvõtukomitee oli mega: külli lilledega ja üllekas jäänõus siidriga! meil on ikka nii head sõbrad! manakeri luges meid peaaegu tublide hulka. me olime juba nuustaku pubis söömas ja imetlesime rõdult kuda tema kanuutiim alles tööd rügas. kui ta omadega valmis sai ja minema pani, tuli ka SMS: ilusad, armsad ja tublid olete! ma arvan et tal siiani sõrmeotsad valutavad selle sõnumi trükkimisest.

ja peamine: tiivad jäid terveks, maniküür ja meik rikkumata. miniseelikut mudidugi enam niipea kapist välja võtta pole vaja.