teadvustades endale, kui valuliselt meil käib vajalike asjade võistlustele kaasavõtmine, alustasime seekord varakult. kuna sportliku ettevalmistusega ei anna enam eriti miskit peale hakata siis keskendusime olulisemale ümber. varumis-pakkimisprotsessi lihtsustamiseks lõi helen vajalikud aksessuaarid ja spodivahendid ekselisse ja kruvis sellega reisilemineku ootuse veelgi kõrgemaks. nagu läheks esimest korda elus Päris Välismaale :) tea kuda neil seal tiroolides inglijoogiga seis olla võib ... enivei, tahaks juba hullult teele asuda ja ausalt öeldes üldse ei kurvastaks, kui korraldajatel tuleks plaan rada poole või isegi kolmveerandi võrra lühendada.
loomulikult ei ole eesmärk suusatamisest viilida. värske õhk meeldib meile isegi väga ja harjutatud on ju kõvasti. suuskadel koguni kaks korda sellel nädalal. esmaspäeval nägi treener tiia mind esimest korda elus suuskadel. ei ütleks, et ta mu oskustest vaimustuses oleks olnud. ütles vaid, et siin on ees palju tööd. kõrvalseisev konkurenttreener lisas täpsustavalt juurde, et väga palju tööd ... tiia ei saa aru, et minu pikad jalad pole mõeldud suusatamaiseks, vaid miniseeliku kandmiseks. mu kaastreenijad-kannatajad igatahes ei väljendanud mu maratoonimise suhtes mingit kadedust. pärast 1 km suusatamist oli neil suisa hea meel, et neil sellist ettevõtmist ees pole.
ja veel. kuigi mu kätes on vaid poole orava jõud ja paaristõukeid ma lükata ei jaksa, murdsin ma trennis suusakepi ära.
kahjuks ei päästa kõik need minu poolt läbitud protseduurid helenit-merikest mind rajal järgi ootamast, sest progressist on asi kaugel. ainus vabandus minu ebaeffektiivsele arengule on positiivne emotsioon, mis ma kõigest sellest lõbusas seltskonnas poris tuiamisest saanud olen.
ootan kannatamatult kolmapäeva hommikut
loomulikult ei ole eesmärk suusatamisest viilida. värske õhk meeldib meile isegi väga ja harjutatud on ju kõvasti. suuskadel koguni kaks korda sellel nädalal. esmaspäeval nägi treener tiia mind esimest korda elus suuskadel. ei ütleks, et ta mu oskustest vaimustuses oleks olnud. ütles vaid, et siin on ees palju tööd. kõrvalseisev konkurenttreener lisas täpsustavalt juurde, et väga palju tööd ... tiia ei saa aru, et minu pikad jalad pole mõeldud suusatamaiseks, vaid miniseeliku kandmiseks. mu kaastreenijad-kannatajad igatahes ei väljendanud mu maratoonimise suhtes mingit kadedust. pärast 1 km suusatamist oli neil suisa hea meel, et neil sellist ettevõtmist ees pole.
ja veel. kuigi mu kätes on vaid poole orava jõud ja paaristõukeid ma lükata ei jaksa, murdsin ma trennis suusakepi ära.
kahjuks ei päästa kõik need minu poolt läbitud protseduurid helenit-merikest mind rajal järgi ootamast, sest progressist on asi kaugel. ainus vabandus minu ebaeffektiivsele arengule on positiivne emotsioon, mis ma kõigest sellest lõbusas seltskonnas poris tuiamisest saanud olen.
ootan kannatamatult kolmapäeva hommikut
6 comments:
Isiklikult mulle tundub, et Tiia saab väga hästi aru, et Su jalad ei ole teps mitte suusatamiseks mõeldud. Ainus, kes sellest sotti ei saa, oled Sina ise.
Muide, mul on väga hea ülemus. Tuli täna kahe MK käepaelaga ja ütles, et mind need suusaüritused huvitavad, et äkki ma tahaks minna :)))))))
Miks mul sellist ülemust ei ole???
Päss-see ju järjekordne märk sinu suure leegina põlevast spordiarmastusest-ihalusest, millest kõik on juba ammu ammu aru saanud:):):)
võiksin pisut silmaringi laiendada ja korra elus suusavõistlust laivis vaadata. see arendaks ehk pisut su empaatiavõimet.
Eee-kas sa arvad, et Pässul võiks olla midagi sellist olemas?????olematut asja ei saa ju arendada:-)
No kuidas ei saa olematut asja arendada? Epp küll oma suusatamisoskusi arendab ju ;)
Post a Comment