uisutrenn mõisaprouade stiilis

reede õhtul, keset kõige soliidsemat veininautimist, mil inimene on üdini hea ja kaitsetu, helistas merike ettepanekuga laupäeval moostesse uisutama minna. minus ei olnud mingit jõudu talle ei öelda. hommikul olin omadega suht graafikus ja uksest välja astumas, kui merike ütles, et uisutrenn toimub mooste mõisapäevade avaüritusena, seega peaks dresskõud olema vastav. kerge tornaado riidekapis ja moostes me kylliga olimegi.



patsid saime tahtud ja uisud saime jalga aga kuhu edasi? a kusse start neil siin olla võiks? ee ... mõned naerukrambid hiljem otsustasime end maantee äärde veeretada, kus meid ootas ees palju hämmeldunud nägusid. mõni isegi julges kobiseda, et ega meil seelikud liiga pikad pole saanud. mida nemad ka mõisaprouade elust teavad, eksole :)



mõisahärra võttis meid ilusti käevangu ja eskortis stardijoonele ja läkski trenniks lahti. ja tuul puhus ikka nii, et me võimalikult tugevaks saaksime - tõusulõikudel vastu. raja äärde saime omale juba esimesel ringil fännklubi, kes pöidlaid üleval hoidis.



pärast trenni näitasime üles ka kultuurihuvi ja tegime mõisale tiiru peale. me ei suutnud end tagasi hoida ja tegime mõisahärrale märkuse ka kupja laiskuse kohta, kes laseb lillepeenrad ära rohida aga rulluisutee on puha oksi täis.

merike näitas üles ka kirjaoskust ja tervitas kohalikku raffast läbi külalisteraamatu. kõige kuulimalt väljapanekult leidisme ka kolm inglit ;)