laupäeval sai taas pisut värsket õhku hingatud. seekordne meie treeningrühma väljasõit viis meid maratoni rajale.suusatamise mõõdupuuks oli vana deviis: sevodnajshni rekord, eto zavtrashneja norma. järgmine kord veel päris hellenurmeni minema ei pea, aga varsti pole pääsu ;)
lumi on mõnus pehme ja aeglane, see tähendab täiesti kukkumiskõlblik, ja rahvast rajal piisavalt, et putkupannud treenerile väsimuse korral sõna saata.
siiani võtab minul juba esimesel tõusul põsed punasesse ja nina vett jooksma. siis peab jälle elleniga väikese ingveritee pausi tegema ja võibki edasi pusida.jätkame ...
No comments:
Post a Comment