lõppude lõpp

treener  tiia lehvitab talvele

engadini ilm vorbuse mäel

 siinkohal tahaksin kõiki hoiatada tiiaga suusatrenni minemast. kaks korda olen ma sellel talvel selle ohtliku tee ette võtnud ja kummalgi puhul pole risk end õigustanud: detsembri alguses rebisin temaga trennis põlve küljest mingid jubinad katki ja lonkasin siin mõned kuud, ning nüüd lõppes katse kaks mul uisusuuskade surmaga.

täna hommikul treeneriga vorbuse poole vuhkides oli tunne mega: koorik kandis, päike siras ja tundus, et meil hakkab jälle sujuma. elu oli liigagi ilus. täielik engadini taevas ja päikesepaiste. aga teatavasti on tee vorbuse mäele kraaviületustega takistusrada ja seal ühel kraaviületusel see krõks ära käiski. kraavi ennast nagu eriti polnudki aga surma see suusk sai. seda valu tundsin elus esimest korda ja kuna nendel madshustel oli minu jaoks ka väga suur emotsionaalne väärtus (kingitus kallilt ja siitilmast lahkunud sõbralt), siis tegi seda enam haiget. õnneks oli plastikut piisavalt alla jäänud, et kannatas 5 kiltsa autoni tagasi komberdada.

see see on kui kuidagi suusahooaega ära ei suuda lõpetada. nüüd on siis lõppude lõpp. jään ootama, et mõnel sõbral mõni üksik uisusuusk kusagil garaazinurgas paarilist ootaks, et saaks vähemasti järgmine aasta pisut uisku lonkida.

mahakantavad madshused

sellist pauguga ja planeerimatut hooaja lõppu läksime oma päikesest punetavate  põskedega tähistama aeti renoveeritud kööki, mis vajas juba ammu meie heakskiitu. jäime teeninduse kvaliteedi ka menüüga rahule :)

lõpupeo pidusöök