kokujooksul hajutumas

bussiga starti

kokujooks lisandus meie pseudospordiprogrammi alles siis, kui tiivad olid hoolega talvekorterisse ära pakitud, ehk siis millalgi eelmisel nädalal. lõunaingli kutsekahjustus on kord selline, et kui tal mingi nipiga vaba nädalavahetus tekkimas on, nii ta ikka lõpuks selle millegi spordilähedasega täis tuubib. merike skaipis, ma ütlesin kiire jah ja rohkem asja ei uurinud.

koku jooksust tal muidugi mingit selgemat pilti ei olnud ja juhendit hakkas ta uurima alles siis, kui juba regamine tehtud ja siis selgus, et tegu on paduorienteerumisega :) esialgu kujutas ta ette, et viime supoordipealik külli väikesele sügisesele jalutuskäigule. kuna võistlusformaat meile sellist versiooni ei pakkunud, siis kohandasime ise võistlust vastavalt oma vajadustele. ja vajasime me demonstratsioonosavõttu külile, et ta saaks aru, mida me tegelikult rajal olles teeme ja miks see meil niipalju aega võtab nagu ta võtab, ja kas me ikka teame misasi kompass on.

stardime esireast

jalutuskäik algas

spordirahva hulka segaduse külvamine algas juba bussisõidul kubijast kütiorgu. palju selgust ei lisanud ka lõunaingli hommikune tervitus kui ta bussi sisenedes hüüdis: "Tervist, me tulime teie võistlust segama!", mis tõlkes tähendab et "Tervist, tulime ürituse sportlikkuse kontsentratsiooni pisut lahjendama ja teile rõõmsamat alternatiivkäitumist tutvustama!"  enamusele jäi sisu tõlkes kadunuks, kuid sellegipoolest lubati meil stardis kaardid, mis olid meile suisa esiritta paigutatud,  võtta. üks kohalik neilu jäi küll kurvalt kubijale maha, sest tema boifrend keelas tal nõrga füüsilise vormi pärast starti tulemise ära. õnneks ei juhle meid keegi kvalifikatsioonikomisjonile isegi mitte esitada, välja praakimisest rääkimata.

esimene piiks kirjas

niisiis alusime aga teele. kiiremad kappajad olid maantee kenasti ära sillutanud. esimest kontrollpunkti tähistasime piknikuga. merikesel oli selleks hommikul küpsetatud kook kaasas. vaated olid igal pool nii ilusad, et sellel rajal oleks võinud ainult piknikutama jäädagi. istud lihtsalt maha ja vaatad puude peegeldust mõnes veesilmas.

keegi oli oma tüli metsa jätnud ja sõbralikult edasi läinud

laskume

jälle laskumine

 raja osas hakkasime järjest ratsima, et enne pimedat ikka kubijale tagasi jõuda. esimeselt kaardilt tõmbasime kohe ühe punkti maha, mis meie elu teisest küljest jälle keerulisemaks tegi, sest nii lõppes ettejoostud maantee ära. kaardid olid ka pärit tuhandeüheksasaja sellendamast aastast, nii et kirjandusele tuli läheneda loominguliselt. aegajalt sattusime siiski ka aa rajale, seega ei julenud korraldajate tööd niipalju lihtsustada, et oleksime punktid metsast endaga koos välja toonud. ka teiselt kaardilt jätsime paar punkti välja, sest tundus, et sealt ei tule iluvaateid sedavõrd juurde, et ööpeale jääda.

võistluste juhendis oli keegi midagi hajutusest rääkinud ja meie täitsime seda hajutamise asja sajaprotsendiliselt. me muudkui hajutusime ja hajutusime, nii et enamuse ajast saime omaette rahus olla ja kellelegi eriti jalgu ei jäänud.

poomiharjutus

Võru-Luhamaa maanteel kaarte ühendamas

vaade Kunnmäelt

üldiselt oli jalutuseks head võimalused, kuid kunnmäe juures jäi külli jalgapidi mingisse mudaauku päris korralikult kinni. pärast pakuti aga jälle vaateid kaunile kaarjärvele ja igasugu supernunnudele majapidamistele. samuti õnnestus meil külastada ühte rajal olevat joogipunkti, muigi me ise arvasime, et sellised asutused on tänaseks juba ammu töö lõpetanud. isegi kolm kohukest oli meile sinna jäetud.

enduro inglid

enduro inglid 2

kogu see jalutuskõik oli hariv ka merikesele, kes omaarust teab siinkandis igat nurgatagust. näiteks polnud ta sattunud sellele puiga lähedasele ma-ei-mäleta-mis-mäe-nimi-oli enduro rajale.

supernunnu grillmaja

külli saab ka linnukese kirja

äratõuge

andsumäe vaated olid super ja sinna oleks ka võinud pikemalt istuma jääda. kubija kaardilt võtsime vaid esimese ja viimase punkti, sest suusaradade võrgustik on meile tuttav ja neid ei viitsinud me läbi jalutama hakata, sest meil oli värske õhu laks käes ja juba hakkasid ilmnema ka mõned mürgistusnähud väsinud jalgade ja tühja kõhu näol.

andsukas ehk merikese lapsepõlve peamine solberdamise koht

samuti oli külli saanud ette piisava pildi meie pseudospordi tegemisest. peamine erinevus proffesionaalse pseudosportlase ja niisama jalutaja vahel oli määrdumise aste. meie lõunaingliga jõudsime pärast nelja poole tunnist metsajalutuskäiku finišisse puhastena ja tervete sukkadega, samal ajal kui küllil olid püksid põlvini mudased. ju me siis pika sammuga astudes keerutame enda tagant poripilved üles, sest tavaliselt astus külli meie taga.

kubija suvilate aia taga grillilõhnasid nuusutamas

ja kui keegi arvab, et kontsaga saapad ei sobi matkamiseks, siis arvaku uuesti. ega kauboid ilmaasjata eelistavad just nimelt saabastega hobusesõnnikus ringi jalutada.

kokutamine tehtud