pärast maratoni oli toss täiesti väljas: poolteist kuud ne-riba-ne-mjasa, ei jõudu ja ei mingit trenni ka. merike köhis ja helen õppis jne. vahur pani meid xdriimile kirja ja seekord ma teda ei uskunud. et jälle hakkab mingi susserdamine. helen helistas, me olemegi kirjas! no siis tuligi lihtsalt konstanteerida fakti, et vähemasti on meil tiivad olemas.
aprillikuu lähenes ja oli vaja tegutsema hakata. no mis teha? vahur aina käis pinda: mida ma sellise tiimiga teen - laisad, nõrgad ja allumatud! üks on välismaal, teisel pole aega, kolmas teeb eiteamida.
mina ja helen alustasime siis hooaega lumelaagriga Kamchatkal. kas asi oli tõesti Avacha vulkaanis või milleski muus aga oma patareid saime piisavalt täis et astuda järgmine otsustav samm: kanuuga veele.
3 comments:
Asi oli selles kollases roosa nupuga potis :)
roosa nupuga poti mõju ei saa tõesti eitada. selle koju kandmine arendas kindlasti nii mõndagi kohta kuhu kunagi kasvab muskel.
Roosa nupuga pott taandarendab valusalt nii mõndagi kohta kus kunagi olid ilumeel ja hea maitse :)
Post a Comment