merikese sünnipäevanädala programm oli seekord kokku pandud nii, et ka sünnipäevalaps ise selles osaleda saaks. kuigi üritusteseeria lõpuni, või siis pigem data error systemsi suvemängude alguseni on jäänud veel paar päeva, on tegutsemist jätkunud juba kenakene hulk.kõigepealt näidati meile mõned päevad rattureid kõikvõimalikul moel. teemasse süvitsi minemiseks ning selle spordiala võludest arusaamiseks, kehastusime heleniga laubä õhtul isegi odomeetriteks. ajupesu tulemus ei lasknud end pikalt oodata: 1.juunil sai teoks mu selle hooaja esimene rattatrenn. mitte ei meenu ühtegi pseudospordikarjääri jooksul tehtud rattatrenni, mis oleks alanud pika etteplaneerimisega ja lõppenud segaste asjaoludeta ja/või päevavalguses. ühesõnaga oli esmaspäeva õhtupoolikuks mu väsimuse foon kus mõtled vaid koju kotile saamisest nii valdav, et mul polnud jaksu isegi vastu vaielda. kandis ju õhtune treeningüritus üllast rajaleidmise eesmärki.
punases kuradis lülitus organism kiirelt ümber puhkeasendisse ja luugid rebiti lahti alles lõunaingli hoovis. loomulikult oli eelinfo ebainformatiivselt karulik. ja uut emotsiooni lisas ka minusugusele daunhillerile slikkidega sõit maastikul. ma olin lasknud üüvee pühaäevaseks sportlikuks etteasteks oma maastikurattast maanteeratta teha. lisaks on rotid mu rattalaterna pihta pannud...
merikese kaasamine oli üks väheseid argumente miks mu veenmine vist nii edukalt õnnestus, sest marti ja karuga tundmatuse metsa minek nõuab värsket vaimu ja psüühilist ettevalmistumist, et niipea koju ei saa. nii oligi. tänu merike posihning systemile saimegi juba südaöösel statoilist kabanossid ostetud ja tartu poole teele.
ps. keegi võiks need sääsed ka korrale kutsuda!
No comments:
Post a Comment