hommikul läksin züriiga objektile. lumi oli maas ja rada tundus suht ok. aga kui jalaga peale astusime siis hakkas maa seest vett välja purskama. lõpuks võttis zürii labidad kätte ja hakkas jõgesid ja järvesid tekitama. lõpuks kulusid mul ära ka need teadmised,. mis olin pekitiidu sabarakuna züriid jälitades otepää emmkaadel kogunud.
ühes kohas olid rajameistrid raja üle jõesängi ehitanud. ei mingit silda ega torusid all. vihmaga tekkis sinn jõkke vesi ja viis jupi rada minema. korraldajad tõmbasid kahele poole jõge raja ette lindid. no aga ega siis mingi lint pole tõelisele pikamaasuusatajale mingi näitaja. rahvas puges hommikul lindi alt läbi ja maandus jões. nii nägi vähemasti kohalik külamees-maaomanik, kellega peeti hommikuse inspektsiooni raja muutmise osas läbirääkimisi. tel kõne teravpliiats zipfelile ja ppar tundi hiljem oligi situatsioon paberil.
ise ma seekord suuskadele ei saanudki. suusad olid küll küla pealt pudeli saaremaa eest välja kaubeldud aga mingist hetkest tundus hotelli bassein mõnusam koht. hotell ise oli selline poolsantide koht, kus kõik kes alla 70 eluaasta, tundsid end noorte ja kobedatena.
No comments:
Post a Comment