ratasteta rõuges

nüüd on siis praktiliselt järgi kontrollitud, et ühes teepees kulub ära 98 kiluvõileiba, kaks küpsisetorti, 8 purki õlut, pisut inglijooki, tünn vett ja veel nipet näpet. veel reede õhtul me seda ei teadnud ja kütsime end üles järjest uute ratturikõhukoefitsentidega ning õhkasime, et küll see rein kamarik on ikka vapper mees, et 81 aastat saadik sellist spordilotot mängib.

nagu pärast iksdriimi vihjatud, tuli helenil ardu meremängde järgselt saunas tervist taastades ilmutus sellest, kuidas jätkata ilma sadulasse istumata rõuge rattamaratonil osalemise traditsiooni. vaid sekretariaati minnes oleks päev poolikuks jäänud, sest numbriväljastuseks ja stardiväravapostiks olemine oleks ka ratturina programmas olnud. aga ratta selga istuda polnud meil vähematki tõmmet ja ise ka ei ta miks. niisiis pakkus helen välja teeninduspunkti tegemise mõtte. et niikuinii läheb tomm sinna sõitma ja niikuinii tahaks merikesele külla minna ja niikuinii tahaks hakile suitsusauna. mina olin kohe suure hurraga nõus. asja ainus miinus oli muidugi selles, et oli juba ette teada, et merike meiega ühineda ei saa. tema peale jäi moraalne tugi ja esimese hoobi endale võtmine, sest keegi pidi ju ivarile ka seda uudist serveerima. lõunaingel oli tasemel ja ivar oli sunnitud meile mingi kohakese eraldama, kus me kellelegi väga jalgu ei jää. nagu hiljem selgus oli koht super. vähemalt meile ;)

juba saunas said selgeks esimesed menüükomponendid (pasta ja küpsisetort) ja must teenused (peegel, huulekas, massaaz) millest ise oleme alati puudust tundnud. kiluvõileivad lisandusid ka suht enesestmõistetavalt. menüü koostamisest keerulisem oli nuputamine, et mitu kilu on ühes kilos ja mitu inimest võiks üldse meie boksi vastu huvi tunda, sest teame väga hästi, et ratturid pööravad harva pilgu eessõitja kannikatelt, et märgata muud rajakõrvast tegevust. ingelteepee peamiseks eesmärgiks seadsime nende ratturite turgutamise, kellel pole kiire. et kiirustajad las kiirustavad, meie aitame neid, kel ka jalgade lihaskrampide korral suu naeratuseks paindub. laia massilevisse ei lubanud me end teavitada, sest polnud esialgu teenuse eal raffusvahelisel tasemel õnnestumises kindlad ja ka meie menüü polnud tervishoiuministeeriumis kinnitatud.

kui me rõuges ivari juurde laua järgi läksime, siis vangutas peakorraldaja pead ja küsis, et kuda see küll peaks sinna autosse mahtuma, sest auto oli juba maast laeni kola täis. aga lisaks lauale mahtus veel autosse pii ja veetünn. pii oli endale planeerinud kolm tundi rõuges raamatu lugemist, aga siis ta kohtas stardiväravas mind ja päev sai kiirelt teise suuna.

objektile jõudsime mõned minutid enne seda, kui oras ja austa mingi lätlase kannul mööda tuhisesid. meie kohale jõudes tuli ka naabrimees kirvega tiiru tegema ja aitas lippu paika eada ja loomulikult on meil nüüd eluaegne sõber juures.

kalkulatsioonide kohaselt oleks pidanud esimene potensiaalne patsient meie juures peatuma kakspool tundi pärast starti. jõudsime vaevu oma kola lahti pakkida ja menüü välja riputada, kui saabus esimene patsient, võttis kogu menüü põhjalikult läbi, lasi joogipudelisse õlutki valada ja konstanteeris, et esikoht on tänaseks enivei läinud. ja siis läks järjest rahvarohkemaks. osa rahvast kalkuleeris aeg ajalt võimalust ratas kellegiga finishisse saata ja meie juurde jäädagi. ma ei olnud varm näinud, et keegi peoga soola suhu ajaks aga nii see elu oli. helen pidi isegi külmageeli välja võtma. aegajali skriinisime peatujaid pakiraamiga ratturi otsinguil, et keegi pii rõugesse viiks. kuna me sellist isendit ei leidnud ja aeg lendas kosmiliselt kiiresti, oli pii mingil hetkel oma sõbra ees suhtelises miinuses, millest me teda siis küpsisetordga plussi üritasime upitada.

tomm saabus meile külla just siis, kui ivolinna tshiuauaga sangarist seiklusfilmis laulis ja see on teatavati tommi lemmik paneelijooksmise laul. ju ta vist põõsas seda laulu oodates passis. paavo keeldus enda poolt tellitud massaazist ja hädaldas, et niigi kaotas ta meie pärast 20 kohta. see oli ka päeva ainuke kriitika.

äkki saabus rahu ja vaikus ja me võisime oma spordipäeva jätkus sauna kolida, et oma vaimu ja keha puhastada juure-kivirähki kampaanias kaaalöömiseks. vada dei!